Kuna valetajate valitsus üritab oma läbikukkunud majanduspoliitikale õigustusi leida ja kasutab selleks ära mistahes võimalusi, siis ennetuseks peab ütlema, et paljudel näitajatel on taust teistsugune, kui esmapilgul paistab.
Esmaspäeval statistikaameti avaldatud väliskaubanduse numbritest võib pealiskaudse lugemise juures välja lugeda, et olukord on paremaks läinud, kuid pigem on tegemist statistilise efektiga, märkis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
“Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on eksport kasvanud 5 protsenti ja import 1 protsent. Kui aga näitajatesse korraks sisse vaadata, siis on näha, et eelmise aasta juuli oli viimase kahe ja poole aasta kõige kehvem kuu, ehk baastase, millega me ennast võrdleme, oli väga madal,” selgitas Eamets.
“Paraku on väliskaubanduse näitajad läinud alapoole nüüd juba kolmandat kuud järjest ehk kuude võrdluses on näitajad miinuses. Kui panna siia konteksti veel tööstuse ja ehituse statistika – viimased näitajad on samuti miinuses -, siis paraku on raske leida positiivseid noote võimaliku majandusarengu paranemise osas,” lisas Eamets. (BNS)
