Reedel avaldatud inflatsiooniandmeid kommenteerinud Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis, et paraku on hinnatõus kaks korda suurem, kui Euroopa Keskpank normaalseks peab, ning inflatsiooni tempo ei rauge ka uuel aastal.
Võrreldes harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnanguga oli reedel täpsustatud inflatsiooninumber natuke madalam ehk siis 3,7 protsenti, samas kui esialgne hinnang oli 3,8 protsenti.
Kõige rohkem olid hinnad kasvanud sideteenuste ja muude kaupade-teenuste osas, mis olid kasvanud vastavalt 10,4 ja 7,1 protsenti. Oluliselt olid kasvanud ka hariduse ja tervishoiu teenuste hinnad, mõlemal juhul oli kasv 7 protsenti.
“Jutt käib hinna kasvust antud kauba ja teenuste grupis aasta jooksul ehk siis võrreldes 2023. aasta novembriga. Olen sellest ka varem kirjutanud, et sideteenuste selline hinnakasv võiks pälvida konkurentsiameti huvi või vähemasti tarbijakaitse huvi,” rääkis Eamets.
“Et inflatsioon oli novembris natuke madalam kui oktoobris, sellest ei tohi lasta ennast ära petta. Hinnatõus lihtsalt aeglustus natuke, hinnad kasvasid ikka edasi,” jätkas Eamets.
Tema sõnul on pea neljaprotsendiline hinnatõus kaks korda kõrgem sellest, mida Euroopa Keskpank normaalseks peab. “Selle aasta keskmine hinnatõus tulebki umbes neli protsenti ja paraku jätkub hinnatõus tänu maksude tõusule samas tempos ka järgmisel aastal,” lisas Eamets.
Ka Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis reedel avaldatud inflatsiooninumbreid kommenteerides, et hinnatõusu tempo on Eestis jätkuvalt liialt suur. (BNS)
