Kaupmehed on ärevil eelmisel aastal vastu võetud Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi tagajärgede pärast: nimelt peavad 2027. aastaks olema pooled poodide parklakohad eelkaabeldatud, teadmata kas need kaablid kunagi üldse päriselt kasutust leiavad. Nende kaablite külge saaks kaugemas tulevikus ehitada elektrisõidukite laadimisjaamu.
Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe 2024. aasta kevadel uuendatud direktiivi üks alaeesmärk on aidata kaasa elektriautode laialdasemale levikule. See paneb kohustuse rajada nii avalike hoonete kui ka elamute juurde elektriautode ja jalgrataste laadimispunkte.
Tegemist on tõeliselt ambitsioonika kavaga. Direktiiv kohustab kõiki liikmesriike tagama, et mitteeluhoonete parklates, kus on rohkem kui 20 autoparkimiskohta, tehakse 50 protsendi kohtade jaoks eelkaabeldus. 1. jaanuaril 2027 peaks nendes parklates olema pooles ulatuses ootel kaabliotsad, mille külge ühendatakse hiljem võib-olla laadimisjaamad. Vähemalt esialgu ei paista Eestis ringi vuramas aga nii palju elektriautosid, mis pooli parklaid täidaksid.
Kõige suuremad autoparklad on Eestis kaubanduskeskuste juures, mille omanikud laiutavad nüüd käsi.
Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ütles ERR-ile, et esmalt kaupmehed ei taha paigaldada parklatesse miinimumvõimsusega laadijaid, mille abil elektriauto aku täitmine võtab aega tunde.
Teiseks tahavad kaupmehed, et eelkaabeldust üldse ei tehtaks, sest tegelikku tarbimist ei suuda praegu keegi ette näha.
Konsultatsioonifirma Energex tegi kliimaministeeriumi tellimusel analüüsi, millest selgus, et keskmiselt kümne parkimiskohaga parklasse, kus laadimisvõimsusi ei ole, oleks eelkaabeldamise hind umbes pool miljonit eurot. Juhul, kui on vaja energiavõimust piirkonda juurde saada, siis kuluks parkla direktiiviga vastavusse viimisele natuke alla miljoni euro.
Kaubanduskett Maxima tegi veel omapoolse arvutuse, mille järgi kuluks neil ühe suure poe parklasse kiirlaadimisvõimekuse tagamiseks lausa Pärnu linna jagu elektrit.
“Eestis on kaubandushooneid üle tuhande, keda see teema puudutab. Kui täita miinimumnõuded, teha eelkaabeldus, panna laadijad paika ja tugevdada vajadusel elektrivõrku, siis kulu on 500 miljonit kuni kaks miljardit eurot, me räägime meeletult suurtest summadest,” ütles Peil.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) juht Peeter Tali tunnistas, et olukord on kahetsusväärne.
Tali sõnul tuleb tagasi minna aastasse 2022, kui selle direktiiviga otsustati teatud reservatsioonidega kaasa minna. Kuigi aruteludesse kaasati ligi 70 organisatsiooni, siis nähti Tali väitel toona hoopis teisi riske, kuid ilmselt ei osatud kaabliteemale niisugust tähelepanu pöörata. Lõpuks kiitis selle direktiivi heaks riigikogu majanduskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon.
Allikas: ERR
