Kolmapäevases Riigikogu infotunnis rääkis Mart Helme oma küsimuses sellest, kuidas praeguse valitsuse valede ja teerullipoliitika tulemusel tunneb 40 protsenti Eesti inimestest, et see pole nende riik. Pärast peaminister Kristen Michali vastust leidis saadik Varro Vooglaid statistikast huvitava fakti: inimeste võõrandumise protsent on langenud pärast Reformierakonna võimuletulekut.
Lisaküsimus Mart Helme küsimustele tuli Varro Vooglaiult: “Ma tuleksin tagasi selle Riigikantselei poolt tellitud küsitluse tulemuste juurde, mida Mart Helme osutas oma algses küsimuses ja mida teiegi kommenteerisite. Aga ma ei saa päris täpselt aru, kust te võtsite need numbrid, et eestlaste seas on langenud see kuuluvustunne Eesti ühiskonda 12 protsenti ja muu rahvuse esindajate seas 22 protsenti. Ma ei näe isegi siin nagu lühiajalises plaanis sellist langust, mina näen teistsuguseid numbreid. Ma näen, et lühiajalises plaanis on langenud 17 protsenti eestlaste seas ja muu rahvuse esindajate seas viis protsenti.
Aga teie vastus on selles mõttes ka huvitav, et kui teil on see uuring endal ees juhuslikult või kui te leiate selle kiiresti, siis te näete ka ju seda, et 2022. aasta lõpuga võrreldes, kus Reformierakond tuli võimule, on eestlaste seas – ja kuulake nüüd hoolega, see on tõesti tähelepanuväärne, minu jaoks oli see ka rabav – eestlaste seas on langenud kuuluvustunne Eesti ühiskonda 79-lt protsendilt 51-le protsendile.
Ja ma ei räägi siin kõikidest Eesti elanikest, vaid ma räägin eestlastest, mis on ikkagi päris sünge, sellepärast et kui te nüüd ütlete, et põhjuseks on Ukraina sõda, siis mulle tundub, et sõjaline olukord võiks pigem liita inimesi ja pigem suurendada kuuluvustunnet, ühtekuuluvustunnet. Aga me näeme mitte ainult vastupidist protsessi, vaid me näeme drastilist vastupidist protsessi – 79-lt protsendilt 51-le.
Ja sellega seonduvalt ma mõtlesin ka teie käest nüüd küsida, et kas te äkki annaksite meile oma sellise tunnetuse ja ülevaate, et kuidas teie seda tõlgendate. Miks on sellest ajast saati, kui Reformierakond tuli võimule, langenud eestlaste seas kuuluvustunne Eesti ühiskonda 79-lt protsendilt 51-le protsendile? Kas sellel võib olla midagi pistmist maksutõusudega, kas sellel võib olla midagi pistmist abielu ümbermääratlemisega, kas sellel võib olla midagi pistmist meie ebausaldusväärse valimissüsteemiga? Ja lõppkokkuvõttes, kas te arvate, et Rootsi vangide Eestisse vedamine süvendab seda probleemi või parandab?
