Kuigi võimuliidul on piisavalt saadikukohti, et oma äpardunud minister ametisse jätta, näitas justiitsminister Liisa Pakosta umbusaldamine, et selle ministri tegevusele on tugev vastuseis, umbusaldamisavaldusel oli all tervelt 42 allkirja.
Teine oluline moment on see, et Pakostal on nüüd must märk küljes, ministreid ei umbusaldata kusagil niisama ja välisilmgi hoomab ilmselt, et selles riigis on miski väga valesti – loodetavasti saavad ka oma vange ärasokutavad rootslased, et nii need asjad päris ei käi.
Liisa Pakosta ja Kristen Michal näevad mingit kummalist väärikust selles, et Eesti võtab vastu võõrvange. Ehk küsiks endalt: miks on üldse Rootsis nii palju vange, et türmid üle ajavad? Ilmselgelt on seal aetud valet poliitikat ja Eesti aitab nüüd enda turvalisuse hinnaga nende käkke kokku lappida?
Eestis on kummaline arusaam, et kui käiakse näiteks Prantsusmaa kutsel sõjalisel missioonil, siis on see väärikas ja vajalik. Jällegi – kas ei tule mõtet, et meid kasutatakse ära ja lõpptulemusena jääme lolliks just meie? Käisime koos prantslastega Malis nende kunagises koloonias koloniaalsõda pidamas, nüüdseks on Prantsusmaa pea kogu oma endisest Lääne-Aafrikast välja tõrjutud ja massimigratsioon, mida me väidetavalt ära hoidma läksime, on hoogustunud. Nüüd on Eesti valmis Macroni eestvedamisel Ukrainasse minema. Kus on siin meie valitsuse reaalne mõtlemine?
Kõigil maailma riikidel, ka meie liitlastel, on omad huvid ja nende nimel “sokutatakse” ikka midagi kergeusklikele ja naiivsetele võitluskaaslastele kaela, see on lausa inimlik. Jube aga on see, et me ei näe seda läbi ja ei käitu vastavalt, vaid hoopis rõõmustame, et meid märgati, meie abi tahetakse. Nemad aga sokutavad lihtsalt oma probleemide lahendamise meile. Eriti juhm on Pakosta-Michali mõttelaad, et see on väärikas, ja lausa idiootlik arusaam, et vangide import tõstab julgeolekutaset. Endal paha ei hakka?
Liisa Pakosta vihjab “pihlakodude” teemal sellele, et tema ministrina ei tohtivat juurdlustesse sekkuda. Üks, mida ta kindlasti tohib, on kutsuda oma justiitssüsteemi asjapulgad kokku ja öelda neile: ühiskonna õiglustunne on Südame- ja Pihlakodudes toimuva tõttu tugevalt riivatud, võtke midagi ette. Aga Pakosta seda ei tee ning põhjusi on mitu: esiteks on need “kodud” ehk piinakambrid Reformierakonna ladviku omad ja teiseks, pole võimatu, et minister ei saagi prokuratuuri korrale kutsuda, muidu juhtub temaga sama, mis Kalle Laanetiga. Pakostal endal on päris mitu skandaali selja taga, näiteks muinsuskaitseametis, seega on ministri taust selline, et “proks” saab alati kuskile küüned taha.
Liisa Pakosta võttis oma vastukõnedes üles teema, mis muutub lausa absurdiks – lisaks sellele, et võõrvangid tähendavat julgeolekut, tähendavat nende vastu seismine Kremli-meelsust. No kui idiootlikuks saab veel minna? Kremli-kaardiga tahetakse lausa igat oma sigadust kinni lüüa.
Pakosta tabati Riigikogus küsitlemise käigus päris paljudelt valedelt. Kui ta arvab, et saab justiitsüsteemis oma sigatsemisi jätkata, siis ta eksib rängalt, tema koht on juba poliitilises prügikastis.
Uued Uudised
