Kolmapäeval oli Riigikogus menetluses kaks eelnõu, millest mõlema eesmärgiks oli Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine. Valitsuse oma läks läbi, opositsiooni oma hääletati maha. Reaalsuses on tegu väga alatu mänguga.
Mõlemad eelnõud teeksid ära Vene ja Valgevene kodanike kõrvalejätmise, kuid valitsus tahab seejuures põlistada kodakondsuseta inimeste hääletamisõigust ja kirjutada see ka põhiseadusesse, konservatiivne opositsioon on väga selle vastu, pidades võimuliidu kavandavat põhiseaduse solkimiseks.
Võimuliit kavatseb nüüd opositsiooni kahvlisse lükata, sundides teda oma variandi poolt hääletama ja loobuma kodakondsuseta inimeste lisamisest hääleõigusest ilmajäetute hulka. Kui opositsioon valitsuse eelnõud ei toeta, lastakse peavoolumeedia nende kallale – näete, nad tahavad venelastele ja valgevenelastele valimisõiguse alles jätta! Sellest, et opositsioon keeldus hoopis toetamast kodakondsuseta isikutele selle õiguse jätmist ja koguni põhiseadusesse kirjutamist, mõistagi ei kõssata.
Sellised alatuid mänge mängivad siis Reformierakond, sotsid ja Eesti 200. Paraku vajab põhiseaduse muutmine kahte kolmandikku Riigikogu saadikute häältest ja kui arvestada suuresti venelastele toetuva Keskerakonna eemalejäämist, siis võimuliit hääli kokku ilmselt ei saa.
Tõenäoliselt on oodata kompromisside otsimist või kukub kõik taas kokku. Kodakondsuseta isikute valimisõiguse fikseerimine põhiseaduses tuleb sotside eelnõust igal juhul välja visata.
BNS-i uudis: “Riigikogu lükkas kolmapäeval esimesel lugemisel tagasi 26 riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste hääleõigus.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 54 ja vastu 24 riigikogu liiget. Seega langes eelnõu riigikogu menetlusest välja.
Eelnõu kohaselt oleksid valimistel saanud hääletada vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning nende riikide kodanikud, kellega Eestil on vastastikust valimisõigust võimaldav ja riigikogus ratifitseeritud välisleping.
Eelnõu algatajate sõnul ohustab olukord, kus Eesti suhtes vaenulike kolmandate riikide kodanikel on õigus kohalikel valimistel hääletada, Eesti julgeolekut, sest nad saavad valitud esindajate kaudu otsustada mitmeid Eesti elu puudutavaid olulisi küsimusi. Kodakondsuseta elanikke motiveerib muudatus nende hinnangul õppima eesti keelt ja taotlema Eesti kodakondsust, mis tagab neile täisväärtusliku võimaluse Eesti ühiskonnaelus osaleda.
Eelnõu algatasid Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakond (EKRE) ning fraktsioonitud saadikud, sealhulgas Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid. Keskerakond jäi sellest eemale.”
Uued Uudised
