Rahandusminister Jürgen Ligi ütleb ühes meediaintervjuus, et hindade pärast vinguda olevat sama rumal kui ilma pärast viriseda ning “eks” Toomas Hendrik Ilves hurjutab talle omaselt, et võtku rahvas endale päev, kus ta ei vingu – ja kõige sellest kumab läbi võimupoliitikute unistus vaikivast ja alandlikust rahvast, kes nende ülbust ja endalekrahmamist orjalikult sündida laseb.
“No tõesti, see tänamatu rahvas vingub liiga palju! Meile on tehtud suurepärane riik – homod saavad abielluda, kohe kuulutame Venemaale sõja, Rootsi pankadel läheb hästi, ettevõtjad saavad vabalt tööjõudu, oleme Brüsselis laua taga ja Washingtonis kuulatakse meid tähelepanelikult, meie riik on professionaalsetes kätes. Aga ei, ikka vingutakse. Üks ving, ving, ving…” kirjutab selle peale irooniliselt vaimulik Veiko Vihuri.
Eestis on seda, mille peale “viriseda”, tohutult palju, ja see taak aina kasvab üha uute või kõrgemate maksude, poehindade kallinemise, majanduse pankrotistumise ja palju muu lisandudes, kuid võimueliit tahab orjalikku vaikust nautida.
“Kraanikausimees” Jürgen Ligi ja “nätsunärija” Toomas Hendrik Ilves peavad ennast patriitsideks ning vaatavad rahvale ülalt alla nagu plebeidele. Paljudes maailma riikides ajab rahvas sellise vurle-eliidi valitsusasutustest kasvõi jõuga minema, Eestis on sellega hilja peale jäädud.
Lõhe globalismile orienteeritud poliitilise eliidi ning oma eluga hakkamasaamise nimel võitleva rahva vahel Eestis aina kasvab ja kaua see nii kesta ei saa. Totalitarismi kalduv “liberaalne demokraatia” näitab paraku, et tõelise demokraatia reeglitega kaasaja läänemaailmas enam hakkama ei saa ja poliitika suundub parlamendiseinte vahelt üha enam tänavatele.
Uued Uudised
