Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri ütleb oma sotsiaalmeediapostituses, et maksukoormuse kasv kaitsekulutuste sildi all, mis muudab inimesed puruvaeseks, mitte ei suurenda riigi julgeolekut, vaid võtab pigem tahtmise nii rõhuva riigi eest seista.
“Ajaloolane Mart Kuldkepp leiab, et kui Eestis oleksid madalad maksud, siis see ei heidutaks Venemaad: “Nende poliitiliste jõudude poolt, mille arvates Eesti on kaitsmist väärt, oleks seega riigimehelik keskenduda küsimusele, kuidas (veel) seda raha kokku saada, mitte aga maksutõusude tümitamisele üleüldse.”
Kardan, et Venemaad ei heiduta karvavõrdki, kui suure protsendi Eesti oma SKT-st riigikaitsele eraldab (2029. aastaks tõuseb see 5,4-le). Eesti ja Venemaa kaalukategooriad on sõjalises mõttes sedavõrd erinevad, et isegi kui me kogu oma riigieelarve panustaksime kaitsevõimele, ei piisaks sellest, et Venemaad heidutada, kui viimane on pähe võtnud, et Balti riigid tuleb oma kontrolli alla haarata.
Küll aga jõuab ühel hetkel maksustamisega see piir kätte, kus järjest suurem osa rahvast hakkab küsima: mis mõte sellel riigikesel sellisena üldse on, kus inimesed peavad virelema palgavaesuses ning muudkui panustama riigieelarvesse, nii nagu pärisorjad rügasid mõisa heaks?
Seda eriti olukorras, kus poliitikutel on rammus ninaesine ja rahulolevalt ruiates jagatakse maksumaksja miljardeid oma kamraadidele, kes eile olid tippametnikud või poliitikud, aga täna esindavad kaitsetööstust (kõik need Heremid ja Kustisalmid).
Mikroriik Eesti kaitseplaan ei saa olla sõja õhutamine Venemaaga, nagu poliitikud seda suure suuga teevad, vaid see peab olema kombinatsioon läbimõeldud diplomaatiast nii ida kui lääne suunal, riigi suurusele vastavast kaitsevõimest ja eeskätt oma kodanike huvide teenimisest, et ühiskond tunneks, et seda riiki peetakse iga kodaniku heaks.
Praegu on kaitsekulutuste tõstmise näol – mida müüakse rahvale maha sõjahirmuga – tegu lihtlabase varade ümberkantimisega. Enamus pannakse maksma ja vähesed rikastuvad, poliitiline eliit aga kindlustab “julgeolekut” müües oma võimupositsioone.
Ja kui mingi geopoliitilise pöörde tõttu jääb Eesti üksi Venemaa vastu, keda on aastaid sõimatud ja provotseeritud, siis osutuvad kasutuks ka kõik need kaitseinvesteeringud, mida tehes ühiskond kerjusteks muudeti.”
Portaal Uued Uudised lisab omalt poolt uudise, mis peaks mõndagi täpsustama. Lihtrahvas tehakse maksudega vaeseks, võimuisandad roobitsevad raha kokku.
BNS – Tallinna linnavalitsusest tagasi astunud reformierakondlastest abilinnapead Pärtel-Peeter Pere ja Viljar Jaamu said lõpparveteks koos kasutamata jäänud puhkusepäevade hüvitistega viiekohalised summad, kirjutab Postimees.
Pärtel-Peeter Pere lõpparve oli 15 106 eurot, sealhulgas hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest oli 9403 eurot. Abilinnapea büroo nõuniku lõpparve oli 3357 eurot, sealhulgas hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest oli 1179 eurot.
Viljar Jaamu lõpparve on 13 333 eurot, sealhulgas hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 5848 eurot. Abilinnapea büroo nõuniku lõpparve on 7492 eurot, sealhulgas hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 4634 eurot.
Tallinna abilinnapea töötasu on 7755 eurot kuus.
