Politsei poolt Lihula monumendi koopia konfiskeerimine osutab selgelt sellele, mis on nn vihakõne kriminaliseerimise projekti põhiprobleem – see võimaldab kasutada riiklikku karistusvõimu raskelt meelevaldselt, poliitilistel ja ideoloogilistel eesmärkidel, ilma selgelt määratletud ja ratsionaalselt põhjendatud kriteeriumideta, millele tuginedes saaks otsustada lubatu ja keelatu piiride üle.
