Miljoni vaese maal on rahvas valitsuse alatute sepistustega harjunud, nii ei üllatu ilmselt keegi, kui antakse teada, et ees ootab järjekordne elektrihinna tõus. Majandussurutise all ilmselgelt kangekaelsemaks muutuvat maarahvast ei murra ainult pneumaatiliste relvade, kliimakommunismi valede ja veekahuritega, neil on tarvis ka rahahävitusrelva, mis kehvikud veelgi hullemasse viletsusse tõukaks ning viimasegi lootuse kustutaks.
Laiade masside niigi napid sissetulekud on võetud sihikule: “Vaadates tulevikutehingu hindasid, siis sügise hinnad on seal 90 euro kandis, talve poole pigem 100 euro kanti,” rääkis konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Marilin Tilkson.” Ja samas vaimus ikka edasi: “Kui me räägime 2025. aasta esimesest kvartalist, siis seal on hinnad juba kolmekohalised – 110 eurot megavatt-tunnist ja üle selle.”
Hea, et me ei räägi aastast 2035 või koguni 2084, samas tempos hindu kruvides jõuab kilovatt peagi kullauntsile järgi ja läheb sellest ka mööda. Aga mis siin pikalt seletada, kes on endale uuskommunistid turjale valinud, peab kurnamisega leppima ja virelema oma elupäevad lõpuni kas uuskolhoosis või uusgulagis, selline on asjade loogiline käik.
Kes pole valinud rahvusriigi vaenlasi ja elektrispekulante, võib olla uhke oma mõistlike valikute ja kaine elunägemise üle, positiivne enesehinnang ja moraalne üleolek aitab säilitada tervet mõistust ja inimväärikust ka ülimalt kriitilises olukorras, järjest süvenevas vaesuses ning varem või hiljem saabuvas külmas ja pimeduses.
Samas ei saa jätta kahjurõõmsalt märkimata, et globalistide hävitustöö on jõudnud teoreetilise käojaani ajamise etapist ja kultuuri rüvestamisest majanduskaose epohhi ning see nuhtlus ei lähe kellesti mööda. Vatti saavad muude hulgas ka feministid ja homoseksualistid, asja eest mõistagi. Eluraskuste mõistmiseks ei ole vaja olla geenius, kannatused selgitavad lihtsaid tõdesid ka täielikule puupeale.
Lähedal on aeg, kus tuleb selginemine, kõikvõimalikud globalistlikud, militaristlikud ja sotsialistlikud luulud hajuvad, valu ütleb, mida on vaja teha ja mida ei ole vaja teha. Valuga ei saa vaielda, külma ja nälja vastu ei aita ei demagoogia, reklaamikampaania ega kroonutruu vigurvända naljajutt.
Ellu jäämiseks on vaja süüa, sooja, elektrit ja natuke tervet mõistust, mis ütleb, et konservatiivne ilmavaade on parim ja odavam elukindlustuspoliis.
Sven Sildnik
