Teisipäeval EKRE fraktsiooniga kohtunud välisminister Margus Tsahkna ei suutnud saadikutele kuidagi ära selgitada, miks jäetakse Riigikogu kõrvale kavandatavast julgeolekuleppest Ukrainaga ja rahvaasemikke ainult informeeritakse sellest. Ministri ja tema ametnike aur kulus selgitustele, et “see lepe ei olegi päris lepe, see on lihtsalt selline… lepe”.
Üsnagi karmide rindeteadete ja analüüside valguses uurisid saadikud, et mis saab, kui Venemaal õnnestub siiski hõivata terve Vasakkalda-Ukraina. Tsahkna vastus oli: “Me teeme kõik selleks, et Ukraina selle sõja võidaks!” ja ta keeldus halvemaid variante isegi arutamast, andes mõista, et valitsus pole negatiivseid variante isegi jutuks võtnud.
Paljudele selline printsipiaalsus kindlasti meeldib, sest Ukraina võidule loodavad kõik, kuid Tsahkna ja kogu valitsuse puhul paistis see lühinägelikkusena, pea liiva alla peitmisena. Minister võiks teada, et Venemaa võttis Gruusialt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ning need alad on endiselt okupeeritud. Venemaa võttis 2014-2015. aastatel Ukrainalt Krimmi ja osa Donbassist ning Lääs ei suutnud seda kuidagi takistada. Mis paneb ministri uskuma, et Vasakkalda kaotamine pole reaalne, eriti selle valguses, et Ukraina on rinnetel hädas ja Lääs reaalset võiduabi ei anna?
Muuhulgas tunnistas Tsahkna, et idee tekitada lepped Ukraina ja erinevate üksikriikide vahel tekkis pärast seda, kui suure Ukraina NATO-sse võtmise vaimustuse järel selgus, et NATO ikkagi sõja ajal laieneda ei saa ja samuti ei saa allianss pakkuda otsest julgeolekulepet.
Mis sellest kohtumisest selgeks sai? See, et kuigi asjad võivad halvemaks minna, pole valitsusel mingit plaani negatiivseks stsenaariumiks, vaid tormatakse punamadruse kombel särki lõhki kiskudes “võidu poole”.
Ukraina võitu tahavad kõik, aga kõik tänapäeva sõjad on näidanud, et kindel ühe poole võit, mis Ukraina puhul tähendaks ka Krimmi ja Donbassi tagasivõtmist, peab olema suur ime. Lääne hirm suure tuumasõja ees takistab Putinit paika panemast. Eestil võiks selle taustal olla oma plaan B. Aga ei ole, ei Ukraina sõja, rohepöörde ega kärpepoliitika osas. Ikka edasi, kasvõi täägi otsa, mida majanduse allakäik juba tõestab.
Selgeks sai ka see, et valitsus tahab järjekordselt Riigikogu oluliste küsimuste arutelust kõrvale jätta ning sõlmida kokkulepe, mille tegelikku sisu selgitada ei taheta.
Uued Uudised
