Eestis on tõejärgne ajastu, mil avaldatakse ideoloogilisi paskville, mis võivad olla sobivad teatud poliitilistele jõududele ja ideoloogiatele, kuid ei kajasta tegelikku olukorda. Teaduse all serveeritav muutub üha enam pseudoteaduseks.
ERR kirjutab: “Hiljuti Tartu Ülikoolis kirikuloo doktorit kaitsnud Indrek Pekko esitab töös selliseid järeldusi, mis on vastukarva EELK suurtele juhtidele: kirik ei täida rahvakiriku rolli, on lähenenud kõrgkiriklikule traditsioonile, samas toetab tugevalt konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtusi, see aga toob omakorda kaasa suurema vastuolu ja vastandumise sekulariseerunud ühiskonnaga. /…/ samas on järjest vähenenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) liikmete arv.”
Kogu see jutt ei vasta tõele. EELK liikmete arv väheneb seetõttu, et vanemad ja religioossemad inimesed lahkuvad siitilmast, nooremad põlvkonnad aga on üha ateistlikumad ja sekulaarsemad, sest neid mõjutavad religioonivastased liberaalsed ja marksistlikud ideoloogiad.
EELK pigem ei toeta “tugevalt” konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtusi, sest ta on lubanud enda rüppe Annika Laatsi sugused religioossust lõhkuvad vasakideoloogid ega astu jõuliselt välja kristluse solkimise vastu nn geikristluse poolt. Soomes on luteri kirik juba muutunud homoagenda edastajaks ja just see on üks põhjusi, miks luterlik kirik alla käib – ta annab järele uusmarksistlikule ideoloogiale ning see sunnib tõeliselt religioossed inimesed kirikule selga keerama. Luteri kirik on minetanud rahvakiriku rolli mitte seetõttu, et ta hoiaks Piibli õpetustest rangelt kinni, vaid seetõttu, et ta eemaldub sellest, andes järele “kaasajastumisele”.
Sotsiaalmeedias kirjutavad tõsimeelsed usklikud, et kes on need inimesed, kes võtavad endale õiguse Jumala Püha raamatut “kaasajastada”? See läheb teatud määral kokku abielu sõlmimisel sageli öeldavate sõnadega “Keda Jumal on kokku pannud, seda inimene ärgu lahutagu!” Ehk kui Jumal on andnud Piiblile sõnumi, siis pole inimestel õigus seda muuta näiteks liberaalse ja uusmarksistliku ideoloogia kohaseks, nagu seda tehakse geiküsimustes.
Asi ei ole ainult geides, vaid ka perekonnas, inimlikkuses, armastuses, seksuaalsuses – kõike seda on need ideoloogiad hävitanud ja lammutanud. Homoabielu on seatud samale pulgale või isegi kõrgemale eluandvast mehe ja naise abielust, seksuaalsuses on asjad sealmaal, kus “kõik võivad keppida kõiki”, kui väljenduda brutaalselt, armastuses selle intiimses variandis on sama, inimlikkus ja sallivus sobivad “kasajastajatele” ainult siis, kui need vastavad ideoloogiale (pead armastama sisserändajaid, kuid mitte oma rahvast) jne.
Tulles tagasi kiriku juurde peab tõdema, et religiooni üritavad vasakpoolsed ja liberaalsed jõud hävitada, ja kui see ei õnnestu, siis lagundada seestpoolt, ning seda “uusväärtustest” pikitud kirikut peetakse siis “õigeks kirikuks”. Tegelikult on õige kirik see, mis hoiab kinni Jumala sõnast, mitte ei ürita seda “kaasajastada”. Nii tunnebki ära õige religiooni paljude valereligioonide seast.
Uued Uudised
Samal teemal Eesti metodistid ei toeta homolembust katuseorganisatsioonis ja lähevad edasi oma, Piiblis näidatud teed pidi
