Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Ravimiseadus
§ 84 Ravimireklaam üldsusele
(1) Retseptiravimi reklaam üldsusele on keelatud
(10) Retseptiravimite reklaami keeldu ei rakendata vaktsineerimise edandamisele suunatud kampaaniatele, mis on eelnevalt Ravimiameti ja Terviseametiga kooskõlastatud.
Eestis reklaamitakse vaktsiine nagu toiduained, ilma et üldsust nende kõrvalmõjude kohta teavitataks. Vaktsiinid on samaväärsed retseptiravimiga ning neil võivad olla rasked kõrvalmõjud. Vastutustundetu vaktsiinireklaami tulemusena ei olnud koroonapandeemia ajal inimesed piisavalt teadlikud vaktsiinide kõrvalmõjudest ning ei saanud seega teha ka informeeritud otsust vaktsineerimise kohta. Seega ei ole ravimiseadus kooskõlas põhiseadusega, mille järgi igaühel on õigus tervise kaitsele.
Kui puudub info ravimi kõrvalmõjude kohta, siis ei saa inimene teha parimat võimalikku otsust ravimi tarbimise või mittetarbimise kohta ja seeläbi kaitsta oma tervist vaktsiinikahjustuste eest. Inimesel on põhiseadusest tulenev õigus igakülgsele ja põhjalikule tõenduspõhisele terviasealasele informatsioonile ning riik peab seda inimesele võimaldama. Ravimiseadust tuleks viia põhiseadusega kooskõlla selliselt, et inimestele oleks arusaadav, et kõikidel ravimitel ja vaktsiinidel on kõrvalmõjud ning koroonavaktsiinide puhul võivad need olla väga rasked.
Kas ja milliseid vaktsiine üldse tohib reklaamida ja kuidas seda teha, peaksid otsustama spetsialistid ja seaduseloojad, kuid selge on see, et inimesi tuleb ausalt informeerida kõikide ravimite ja vaktsiinide kõrvalmõjudest samal ajal, kui seda reklaamitakse, et inimene saaks kaaluda konkreetse ravimi/vaktsiini kasu ja kahju vahekorda oma organismile ning teha selle põhjal endale sobivaim otsus.
Harvardi Meditsiinikooli andmetel eemaldatakse 30% ravimitest 10 aasta pärast alates turuletoomisest, kuna need on osutunud inimeste tervisele kahjulikuks. Ajalugu tunneb tapvaid ja sandistavaid ravimite ja meditsiiniprotseduuride kõrvalmõjusid aga siiski läheb ajaloost õppimine üle kivide ja kändude nagu meile näitas koroona- ja postkoroonaaeg. Siiani ei ole kõikide ravimite ega vaktsiinide kõrvalmõjude kohta piisavalt infot. Kas on selles süüdi asjaolu, et ravimitööstus on kõige kasulikum tööstusharu maailmas mille tulemusena ravimite tarvitamine kogu maailmas on tõusuteel ja raha teatavasti paneb rattad käima?
Igatahes on Eesti ravimimüügi osas vägagi edukas ja infot ravimite kahjulikkuse kohta saavad eesti inimesed pigem välisajakirjandusest. Kui näiteks info koroonavaktsiinide võimalike ränkade kõrvalmõjude kohta levisid ingliskeelses keeleruumis juba kohe peale esimesi vaktsiinijärgseid surmasid, siis eesti meedia tembeldas sellise info levitajad uhuudeks ja lamemaalasteks, millega suleti paljude teadlike terviseala spetsialistide suud ja tekitati infoblokk.
Tänaseks on teada, et koroonavaktsiinidel on rasked kõrvalmõjud näiteks invaliidistav vaktsiinijärgne sündroom (Post Vaccine Syndrome), uus diagnoos, mida alles uuritakse näiteks Yale’i Ülikooli teadlaste poolt, mis pole veel haiguste nimistusse jõudnud ja millele puudub ravi, rääkimata teistest juba teadaolevatest haigustest, millesse inimesed haigestusid peale vaktsineerimist ja mis on ka arstide poolt kinnitatud. Ametlikult on registreeritud 11 488 koroonavaktsiinijärgset surma Euroopas mille kohta Euroopa Meditsiiniagentuur on öelnud, et neid ei saa otseselt seostada vaktsiinidega, mis teisisõnu tähendab, et vaktsiini surma põhjusena ei saa ka välistada.
Info, et vaktsineerimise üks võimalikest kõrvalmõjudest on surm, oleks pidanud olema inimestele teada enne vaktsineerimist. Teadlaste sõnul on koroonavaktsiinide kõrvalmõjud väga erinevad ja ei pruugi ilmneda kohe peale vaktsineerimist nii et neid ongi raske vaktsiinidega seostada. Näiteks paljude vaktsineerimisjärgsete surmade puhul oli tegemist vanemate inimestega, kelle surmapõhjust uurima ei hakatud ja kelle kohta järeldati, et nad surid vanusest tingitud haiguste tõttu.
Postkoroonaajastul peaksime olema targemad, oma vigu tunnistama ja analüüsima, et neid mitte korrata. Kahjuks midagi sellist ei toimu. Üha rohkem puutume kokku ametnike hoiakuga, et meie vigu ei tee. Seda suunda on nii ENSV kui ka EV peamiselt Reformierakonda sisaldavad valitsused meile aastakümneid õpetanud ja käitumismuster, eita eksimusi niikaua kuni nad uskuma jäävad, on juba vaata et tervesse ühiskonda sisse kodeeritud. Ametnikud ei vastuta oma tegude eest ja see ongi süvariigi põhiline ellujäämismuster. Mana ette pokkeri- või veel hullem, jokkerinägu, eita järjekindlalt ja küll nad lõpuks loobuvad vastuvaidlemisest! Ja niimoodi tallatakse jalge alla kõik inimõigused kaasa arvatud inimese õigus elule ja tervisele.
Ravimiseaduse § 84 lõik 10 (Retseptiravimite reklaami keeldu ei rakendata vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaaniatele, mis on eelnevalt Ravimiameti ja Terviseametiga kooskõlastatud) läheb vastuollu põhiseduse § 27 (Igaühel on õigus tervise kaitsele). Kuna vaktsiinikampaaniate läbiviijad ei pea teavitama üldsust vaktsiinidega kaasnevatest ohtudest, siis ei ole inimesed neist teadlikud ja võivad teadmatusest teha valeotsuseid. Igal inimesel peab olema õigus põhiseadusest lähtuvalt teha just endale sobiv otsus vastavalt olemasolevale informatsioonile aga kui seda infot talle ei edastata, siis pole tal võimalik teha endale parimat otsust.
Põhjendus, et kui vaktsiin aitab paljusid, siis mõne inimese invaliidus või surm on ohverdus enamiku elu ja tervise eest, ei ole põhiseaduslik. Kui hakkame kasutama sellist loogikat, siis see ei ole enam demokraatia vaid diktatuur, kus võibki inimestelt ära võtta nende vara, maa ja elu põhjendusega, et see on üldsuse hüvanguks. Demokraatia kaitseb üksikindiviidi õigusi eelkõige ja põhjendus, et las need mõned surevad ja haigestuvad, sest see päästab paljusid, ei lähe kokku inimese põhiõigusega oma elu ja tervise kaitsele. Demokraatlikus riigis ei tohi ega saa mitte kedagi sundida ega manipuleerida ohverdama oma elu kellegi teise eest, seda enam, et tõendid koroonavaktsiinide efektiivuse kohta on küsitavad.
Uuringud, kus väidetakse, et koroonavaktsiin päästis miljoneid elusid, kasutatakse oma hüpoteesi tõestuseks enamasti matemaatilist modelleerimist (counterfactual modelling).
Kontrafaktuaalse modelleerimise teel saadud tulemuste puhul ei ole tegmist puhktakujulise empiirilise faktiga, millisena meile seda presenteeritakse („Koroonavaktsiin päästis 1,4 miljonit elu Euroopas!“), vaid rohkem hüpoteesiga, kuna kontrafaktuaalses modelleerimises kasutatakse väidete tõestuseks hüpoteetilisi stsenaariume, mis tegelikult pole juhtunud. Täpne väide oleks seega, et koroonavaktsiin võis päästa miljoneid elusid või päästis arvatavasti miljoneid elusid.
Kui otsime empiirilisi tõendeid vaktsiinide efektiivsuse kohta, siis fakt on see, et peale vaktsineerimist hakkas koroonasse vähem inimesi surema. Aga kui suur osa selles oli vaktsineerimisel? Sest ravimeetodid paranesid, ülekoormatud haiglad taastaid töövõimekuse, inimesed olid ise ettevaatlikumad, kujunes välja naturaalne immuunsus ja nõrgemad inimesed surid kõigepealt. Nii et ka ilma vaktsineerimiseta oleks haiguspuhangu hilisemates faasides vähem inimesi surnud. Koroonavaktsiinide efektiivsuseuuringutes kasutati ka vaktsiinitootjate enda uuringuid enne vaktsiinide turuletoomist mis on vastuolus sõltumatuse põhimõttega. Kahjuks liigume üha enam selles suunas, et kasusaaja ise võib teha enda tootele ohutuseuuringu, selmet lasta seda teha nii riigist kui kasusaajast sõltumatul organisatsioonil.
Globaalselt aga üleüldine suremus, sh Euroopas, suureneb ja kindlasti on seal mitmeid erinavaid põhjuseid. Pandeemiajärgne suremus Eestis suurenes ning tempos, mis on võrreldav teiste postsotsialistlike riikidega, samas kui põhjamaadest naaberriigid suutsid oma elanikkonda paremini kaitsta. Pandeemiaaegne suremus kogu maailmas suurenes ka mitte koroonast põhjustatud haiguste tõttu. Teadlased ja meedikud on mures noorte suureneva suremuse pärast südamehaigustesse.
Näiteks Aafrika riikides, kus koroonavaktsiin oli kättesaadav vähestele, nakatus ja suri koroonasse statistika järgi sama palju inimesi kui kõrge vaktsineeritusega lääneriikides ja mõned uuringud väidavad, et isegi vähem. Kindlasti oli ka seal mitmeid erinevaid põhjuseid aga fakt jääb faktiks ja mida siis rohkem uskuda, kas aafrikariikide statistikat või lääneriikide ennustust? Igal inimesel peab olema õigus selle üle ise otsustada ning ametnikud ei tohi tervisesse puutuvaid otsuseid teha inimese eest.
Seega, et ennetada järgmist inimeste seisukohal vigast vaktsineerimiskampaaniat (ametnike seisukohalt oli kampaania igatepidi edukas) ning selle tagajärjel võimalikke invaliidistumisi ja surmasid, tuleks ravimiseadus viia kooskõlla põhiseadusega ja eemaldada sealt §84 lõige 10 ning vaktsiinireklaam peaks olema allutatud retseptirevimi reklaami paragrahvile 84 (1), millega retseptiravimi reklaam on keelatud või siis lubatud äärmisel juhul aga vähemalt hoiatusega kõrvalmõjude kohta. Hetkel kehtiva seadusandluse järgi võib vaktsiini reklaamida nagu toiduainet, millel puuduvad igasugused kõrvlamõjud ja mis on inimestele mitte ainult kasulik vaid on ka ellujäämiseks ainuke viis.
Koroonavaktsiin ei olnud mitte ainuke vahend koroona ennetamiseks ja kergeks läbipõdemiseks nagu meile väidetakse. Ka seda on lääne arstid, teadlased ja ajakirjandus välja toonud, et tervislik ja stressivaba eluviis on number üks enamike sh viirushaiguste ennetamiseks, kergemaks läbipõdemiseks ning parema ravitulemuse saamiseks. Kui eesti valitsus natukenegi panustaks inimete tervisealase kirjaoskuse arendamisse ning ei tekitaks oma ebefektiivse majanduspoliitikaga inimestele liigset stressi, oleks meil tunduvalt vähem inimesi vaja ravida ja vaktsineerdia. Õppigem siis seekord ajaloo vigadest ja tehkem vajalikud parandused seadusandluses.
Ohtlik on ka Sotsiaalministeeriumi plaan muuta seadusandlust nii, et lapsi võiks vaktsineerida ilma vanemate loata. Selline mõte juba iseenesest on kõige ehedam inimõiguste rikkumine ja süvariigi ilming, mida ükski demokraatlik riik endale lubada ei tohiks. Selle asemel, et panustada stressivabale laspepõlvele, hakatakse lapsi juba maast madalast ravima ja vaktsineerima, levitades väärastunud mõtteviisi mida rohkem ravimeid, seda tervemad on inimesed. Tervis aga ei ole mitte ainult haiguse või puude puudumine vaid täielik vaimse, sotsiaalse ja füüsilise heaolu seisund, mille eesti inimene juba ammu on unustanud ning harjunud uue normaalsusega, et nii nagu krooniline stress lihtsalt käib elu juurde, nii kuuluvad ka ravimid isegi laste igapäevamenüüsse.
Ravimikeskse mentaliteedi tulemusena pole tervis enam väärtus, meie tervelt elatud eluaastad on languses, sõltuvused levivad kulutulena, iive on negatiive ning tekib küsimus, kas me sellest august enam üldse välja tuleme.
Helina Mändmets
Terviseteadlik kodanik
Tervisliku elustiili edendaja
NB! Artikli autor ei ole ekspert ei meditsiinilistes ega õiguslikes küsimustes, vaid on tavakodanik, kes seisab oma põhiseadusliku õiguse eest kaitsta enda ja oma lähedaste elu ja tervist.
