Taastuvenergia koja avaldatud aastaraamat toob murekohana esile paigalseisu elektritootmise investeeringutes.
2025. aastal ei liitunud elektrivõrguga ühtegi uut tuuleparki ning ka sellel aastal seda ei juhtu. Transpordisektoris on taastuvkütuste osakaal võrreldes 2020. aastaga langenud pea neljandiku ning elektrisõidukeid ostetakse kohalikul turul endiselt kordades vähem kui Euroopas keskmiselt. Soojuse ja jahutuse sektoris on olukord kõige parem tänu kaugenergiaettevõtete investeeringutele taastuvenergial põhinevatesse tootmisseadmetesse, kuid edasiseks kasvuks on vaja täiendavaid meetmeid.
Taastuvenergia osakaal Eesti energiatarbimises on jõudnud 38 protsendini, mis asetab Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses kuuendale kohale. Kõrge koha kindlustavad investeeringud soojusmajanduses, kus näitame eeskuju ülejäänud Euroopale, samas kui elektritootmises oleme endiselt mahajääjate seas. 2025. aastal lisandus Eesti elektrivõrku 105 MW päikeseenergia tootmisvõimsust, kuid uusi tuuleparke ei rajatud ning ei rajata ka sellel aastal.
Samas on väga kiiresti kasvanud salvestuse roll. Elektrisalvestus on pärast Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimist muutunud elektrivõrgu töökindluse tagamise hädavajalikuks osaks ning mõjutab aina rohkem ka elektri börsihinda. Akutehnoloogia odavnemine on toonud kaasa mahukad investeeringud elektrisalvestusturul.
„Maailmas üha suurenevate geopoliitiliste pingete tõttu, mis mõjutavad otseselt fossiilkütuste kättesaadavust ja hinda, on Eesti ja kogu Euroopa energiapoliitika lähiaastate suurim väljakutse energiasõltuvuse vähendamine. Selleks on vaja rajada nii uusi tuuleparke kui ka salvestus- ja reservvõimsusi. Mida rohkem suudame toota elektrit odava muutuvkuluga taastuvatest allikatest, seda vähem on tunde, mil peame sõltuma kallist reservtootmisest või impordist,“ kommenteeris taastuvenergia koja juhataja Silver Sillak.
Taastuvkütuste osakaal transpordis on võrreldes 2020. aastaga langenud ligi veerandi võrra ning elektriautode kasutuselevõtt on endiselt tagasihoidlik: 2025. aasta esimesel poolel moodustasid täiselektrilised autod Eestis umbes 7% uute autode müügist, samal ajal kui Euroopas oli vastav näitaja ligi 18%. Transpordi elektrifitseerimine ja taastuvkütuste kasutuselevõtt ei ole Eestis seni soovitud tempos edenenud ning edasine areng vajab toetavat poliitikat ja sihipäraseid meetmeid. Hormuzi väina kriis on näidanud, et kohalikule taastuvenergiale üleminek on ka transpordisektoris üha mõistlikum ja taskukohasem alternatiiv imporditud fossiilkütustest sõltumisele.
Soojusmajanduses püsib taastuvenergia osakaal stabiilsena tänu kohaliku hakkepuidu ulatuslikule kasutamisele kaugküttes ning uute tehnoloogiate lisandumisele. Näiteks avas Utilitas 2025. aastal Väo energiakompleksi juures Eesti suurima soojussalvesti ning Paljasaares algasid reo- ja merevee soojuspumbajaama ehitustööd. Soojustootjate investeeringuid on seni soodustanud stabiilne regulatsioon ja toetavad poliitikameetmed, seal hulgas Euroopa Liidu vahenditest, ning nende jätkumine on vajalik.
Taastuvenergia koda asutati 2011. aastal, et ühendada taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioone ja üheskoos edendada valdkonda. Koda esindab päikese-, hüdro-, tuule- ja bioenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate organisatsioonide huve ja õigusi. Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis.
