Eestis on praegu päris korralik segadus, kus väidetavad teadustoetajad kütivad nn uhhuusid, kasutades ise ebateaduslikke argumente ning inkvisitsiooni võtteid.
Need, kes väidavad, et tegutsevad teaduslikul alusel, üldjuhul mingeid teaduslikke argumente ei esita, nende arvates piisab deklareerimisest, et nad toetuvad teadusele. Kui midagi esitataksegi, siis Delfi “faktikontrolli” kombel ainult seda, mis kinnitab nende juttu, jättes kõrvale samapalju või rohkemgi vastupidiseid seisukohti – ärgem unustagem, et teadlased vaidlevadki koolkonniti väga erinevate asjade üle.
Eriti ebateaduslikult tobe on Eestis levinud loosung “Usaldan teadust”, mis toetub sellele, et “ma ei kontrolligi, ma usun pimesi”. Teaduses endas ei tehta ega usuta midagi pimesi, vaid kontrollitakse üle ja mitte üks kord. Parem vastuargument oleks: kas usaldate ka Vene, Iraani, Hiina ja Põhja-Korea teadlasi? Kui nemad ideoloogiale alluvad, siis miks ei võiks meie teadlased alluda pseudoliberaalsele ideoloogiale, mis nõuab 20 erineva soo tunnistamist?
Kahjuks pole teadusel autoriteeti ja see kadus internetiajastu saabudes, mil inimesed hakkasid ligi pääsema kõigele, nii vastuoludele teadusuuringutes kui ka tõelistele uhhuu-asjadele (horoskoobid, ennustused). Infot on lihtsalt nii palju, aga tõeline teadus on paraku üsna niru veenvaid selgitusi jagama. Üldjuhul pole neil PR-i kunagi vaja läinud ja nad ei oska nüüdki ammendavaid vastuseid anda.
Vaktsiiniskeptitsism pole sugugi koroonaga tekkinud. Enne seda oli suur konflikt lastevanematega, kes kahtlustasid, et lastehalvatuse vastu vaktsineerimine võib soodustada autismi teket. Ei saa öelda, et teadus suutis tookord kahtlusi kummutada. Vastus “seoseid ei leitud”, mida teadlased ohtralt kasutavad, pole see, mis kahtlusi kummutav kindel väide: “Lastehalvatuse-vastane vaktsiin ei põhjusta autismi!”
Analüütikud seostavad teaduse maine langust ka isikuvabaduste vohamistega ajal, mil kodanikuvabadusi piiratakse. Piiramatud isikuvabadused, mille kaudu nõuavad inimesed näiteks, et neil lubatakse olla need, kes nad ei ole ega saagi olla, tekitavad ka käega löömise tõsiteadusele, mille järgi tegelikult kirurgiline soomuutmine ei tohiks olla normaalsus. Inimeste egod aga on sedavõrd suureks paisutatud, et nad peavad ennast teadusest targemaks. Olete tähele pannud, et tõsiteadus ei lükka sooideoloogiat ümber?
Kuidas saab üldse toetuda teadusele see võimuseltskond, milles on ministrid Joller, KriKallas ja Pakosta, kelle jaoks kirurgiline ja hormonaalne soomuutmine on midagi normaalset? See ei ole teadus, mis peab kirurgilist sekkumist looduse loomingusse õigeks.
Suure hoobi tõsiteadusele on andnud kliimaideoloogia. Reas lääneriikide nõutakse nende suude sulgemist, kes kahtlevad inimtekkelistes kliimamuutustes, nagu Karmen Joller nõuab nende suukorvistamist, kes kahtlevad koroonavaktsiinide tõhususes. Tohoh tonti, kas teadusel siis argumente polegi, et ta peab ketserite suud sulatina täis valama?
Kliimaideoloogiat, mis väidab ennast teadusele tuginevat, peetaksegi pigem uusreligiooniks, millel on kõik usule omased jooned: üks ja ainus tõde, milles ei tohi kahelda; kahtlejate ristilöömine; tohutu arv jüngreid, kes on valmis pimesi uskuma; jõuline usulevitamine jne.
Teadusele annabki korvamatu hoobi see ideoloogiline kampaania, millega teadust väidetavalt kaitsta püütakse. Jollerlikud võtted, millega seda tehakse, teevad teadusele hoopis karuteene.
Tõsiteadlased peaksid nüüd aktiivselt seisma selle eest, et teaduse õilsat nimetust, mainet ja positsiooni ei kasutatakse poliitikas ja ideoloogiates. Tõsiselt peaks olema mures selle üle, et teaduse nimel esinev Karmen Joller on ülimadala mainega.
Uued Uudised
