Mitte midagi peale pealkirjas väljaöeldud järelduse ei oska öelda, lugedes Delfi Ärilehe uudist: “Tööandjate keskliit soovib, et riik langetaks teenindajate eesti keele oskuse nõuet. „B taseme keeleeksam on liiga keeruline“.
Sel nädalal Selveris pealtnähtud juhtum: vanem proua on kaotanud oma dokumendid ja uurib teenindaja käest, kust ta saaks uue kliendikaardi. “Kliendikaart, jah? Pange siia!” osutab venelannast müüja makseterminaalile. Ta saab aru, et eestlanna räägib midagi kliendikaardist ning seostab seda maksmisega, aga ei saa aru, milles probleem on. Vanaproua lööb käega ja lubab teisel päeval tulla, ilmses lootuses, et siis on kohal müüja, kes jagab rohkem eesti keelt.
See ei ole erandlik juhtum, vaid igapäevane üldriiklik mure. Isegi peavoolumeedia räägib juba sellest, kuidas vene keel Tallinnas võimust võtab ja eesti keelega enam hakkama ei saa; isegi vasakpoolsete paduglobalistide juhitavad ministeeriumid räägivad eesti keele kaitsmise vajadusest, aga eesti rahvusest ettevõtjatele (usutavasti on nemad ikka veel tööandjate seas enamuses?) on riigikeele oskuse nõue nagu taak kaelas, tahaks keelekasutuse kaose tasemele viia. Ja nad on järjekindlalt valitsuse turjal, et too niigi võõraid täis riiki veel rohkem odavtöökäsi sisse lubaks.
Delfi Ärileht vahendab: “Tööandjate keskliit leiab, et riik ei peaks sekkuma ettevõtlussektorisse. „Eelnõu koostamise eesmärgiks on eesti keele säilimine ja areng ning eesti keele senisest ulatuslikum kasutamine kõigis eluvaldkondades. Meie hinnangul ei ole regulatiivne sekkumine ettevõtlussektoris ega ka mitmetes avalikes teenustes asjakohane. Majandusarengu ja raskustes riigirahanduse valguses oleks Eesti vaja hoopis turgu elavdada ning välismaailmaga rohkem siduda. See eeldab ka võõrkeelte kasutamist,“ kirjutab Eesti tööandjate keskliit vastuses haridus- ja teadusministeeriumile. Haridusministeeriumi andmeil on Eestis täna tööturul 80 000 inimest, kes ei oska eesti keelt.”
Härrad tööandmise keskliitlased, jutt käib teenindussektorist, jutt käib riigikeelest, jutt käib rahvusriigist. Eestis on põhimass klientidest esialgu veel eestlased, kes tahavad riigikeelset teenindamist ja kellest vanem generatsioon ei oska inglise keelt, nooremad jälle ei oska ega taha õppida vene keelt. Nõudes teeninduses umbkeelsust sülitavad ettevõtjad oma eestlastest klientidele näkku, sest kui teenindajatelt ei kuule riigikeelt, siis tähendab see poeskäimise muutumist konfliktide koldeks. Vanasti räägiti ikka klientidest kui kuningast, nüüd on ettevõtjate isiklik huvi ja teenindaja oskamatus prioriteetsed.
Ja mis kõige rumalam kogu olukorra juures on – jutt käib Eesti riigikeelest. Saksamaal räägib iga must ja tõmmu taksojuht saksa keelt, sest muidu ei saaks ta seda tööd teha – Eestis aga tahavad ettevõtjad sellised teenindusse mõmisema lubada. Kas ettevõtluses on kadunud igasugune austus oma riigi ja selle riigikeele vastu? Miks me enam putinistide “viiendast kolonnist” räägime, kui meil on olemas oma tööandjate keskliit?
Tööandjate keskliit on sedavõrd ülbeks läinud, et nimetab riigi poolt esitatavaid keelenõudeid “mitteasjakohaseks regulatiivseks sekkumiseks ettevõtlussektoris”. Et siis ollakse üle nii riigist, seadustest kui klientide õigustest selleks, et ettevõtjad saaksid oma tühjad töökohad umbkeelsetega täita?
Reformierakond on majanduse põhja lasknud ja ettevõtjatel on rasked ajad. Kas me peaksime üldse neile kaasa tundma, sest nad on nagunii ise need poliitilised soss-sepad võimule aidanud ning teisalt, nad on valmis eesti keele majanduses täiesti jalge alla tallama. Vist oli Uljanov-Lenin see, kes ütles, et kapitalil pole rahvust. Ega olegi, tööandjate keskliit tõendab seda. Milleks on eestlastele vaja ettevõtlust, mille tegevus neilt oma riigi, keele ja kodumaa ära võtab?
Kurb ja vihaleajav on see, et Eesti ujutatakse võõrastega üle, vene (ja inglise) keel tungib peale, eesti keel taandub, eestlaste sündivus langeb, aga tööandjate keskliidu jaoks on „B taseme keeleeksam on liiga keeruline“. Miks te oma ettevõtlusega siis Venemaale ei koli, seal on tööjõudu küllaga ja Putin rõõmustaks kapitali sissevoolu üle?
Praeguses olukorras kannatavad just eesti noored, kes ei saa pealinnas tööd, kui ei oska vene keelt, ning noored arstidki suunduvad välismaale, sest siinsetes haiglastes nõutakse neilt vene keele oskust. Hakata seda õppima ajal, mil Venemaa Ukrainat purustab?
Häbi, tööandjate keskliit! Millal te NLKP venestamispoliitika enda tegevusdokumentidesse sisse kirjutasite? Sest jutt käib ju vene keelest ja selle kõnelejatest, sest kultuskeel inglise keel on ennast nagunii igasuguste piiranguteta sisse seadnud.
Need inimesed, kes ei oska riigikeelt, kellel lubatakse seda mitte osata ja kes ei suhtle kunagi põlisrahvaga nende (riigi)keeles, pole lojaalsed ka Eesti riigile.
Uued Uudised
