Sotsiaalmeedias ringleb üks postitus, mis ei pruugi väga tõene olla, kuid mõtiskluseks annab see ainest kindlasti.
H. M. kirjutab järgnevat. “Vandenõuteooriad on nähtus, millele on antud negatiivne maik, mõnikord võib-olla isegi selleks, et naeruvääristada neid, kes on mõnele nähtusele liiga lähedale pääsenud. See, et paljud vandenõuteooriad on jama, ei tähenda, et mõned neist ei võiks olla tõesed. Või nagu öeldakse: tänased vandenõuteeoriad võivad olla homsed uudised.
Kui maailmas sõlmitakse vandenõusid, ei pruugi need alati olla pahatahtlikud, mõndagi asja ei pruugi inimkonna tasemel lihtsalt kõigile võrdselt maha müüa, üheaegselt miljardile hiinlasele, miljardile hindule, läänemaailma inimestele, aafriklastele, araablastele…
Maailmal on oma rahanduslik, majanduslik, poliitiline jne eliit, inimesed, kel on suur mõju, kes kohtuvad teiste mõjukatega, inimesed, kes näevad maailma arenguid ja otsivad lahendusi – ja mõistagi mitte alati õigesti, pigem on reegel see, et häid asju tehakse valesti ja keeratakse kõik tuksi, sest oleme ju inimesed…
Aga asja juurde. Maailm hakkab liiga rahvast täis saama, ülerahvastatus on ilmselge ja kuigi ruumi veel on, tuleb juba mõelda tulevikule. Humanism ei luba inimkonna arvukust sõdadega reguleerida, pandeemiate osas ei saa enam kindel olla. Sestap otsitakse teisi variante.
On väga tõenäoline, et homo- ja transseksualismi, sooideoloogia, marufeminismi, naiste karjääriedenduse, traditsioonilise pere lõhkumise, abordikultuse ja muu taolise taga ongi soov peatada inimkonna kasv sündimuse kaudu – kõik need eelnimetatud nähtused tähendavad ju viljatust, lastest loobumist või siis laste vähesust, seetõttu neid nii esiplaanile lükataksegi. Läänemaailm on kõigest sellest juba haaratud ning edasi üritatakse neid eksportida ka traditsioonilistesse ühiskondadesse Kolmandas maailmas, kus see kulgeb suhteliselt edutult – lääne naised määravad ennast üksindusse, aafrika naised aga jätkavad sünnitamist.
Teine selline nähtus on kliimavõitlus, millel pole mingit lõplikku teaduslikku alust, kuigi seda üritatakse luua – kuidagi liiga hüsteeriline on kõik, et olla tõsi. Ilmselt lootis maailma eliit selle võitlusega ühendada kogu inimkonna Maa päästmise nimel, panna rahvad ühiselt tegutsema iseenda tuleviku nimel. Aga asi põrub nagu Gorbatšovi alkoholismivastane võitlus, sest kogu rohepööre on läbi mõtlemata, emotsioonidele rajatud, suures osas utoopiline ning võib kiiresti tuua majandusliku kollapsi kogu maailmas. Ja taas – suur osa maailmast on selle mõttetuse läbi näinud, ainult läänemaailm kui algataja usub veel, et midagi võib välja tulla.
Midagi sarnast võis mõttes olla ka nendel, kes algatasid 2015. aastal Süüria kodusõja taustal massimigratsiooni. Ilmselt loodeti, et heaoluühiskond tõttab migrantidega oma hüvesid jagama, kuna arenenud maades toimub kiire ühiskonna vananemine, siis võtavad nad töökäsi meelsasti vastu, Kolmanda maailma vaesed ühiskonnad saavad osa oma inimestest maailmas laiali hajutada ja neile sellega elatist leida ning kõik on õnnelikud ja rahud. Muidugi ei arvestatud kultuurilisi erinevusi, erinevatesse ühiskondadesse kätketud vastuolude võimendumist, lähteriikide probleemide kaasaviimist sihtriikidesse ja nii edasi. Mõnusa Rahvaste Paabeli asemele tekitati ridamisi uusi konfliktitsoone, kasvõi granaadiplahvatuste-Rootsi näol.
Kas koroonapandeemia oli teadlikult lahti päästetud või mitte, pole teada, aga ka siis loodeti ilmselt, et võitlus haigusega ühendab inimkonda. Paraku unustati, et vabaduste räige piiramine, ka hea asja nimel, ei sobi kokku inimkonna ühes rütmis hingamisega.
Vandenõule viitab pisut ka see, et kõik eksperimendid inimkonna kallal alustati Lääne liberaalses ühiskonnas, mis pidanuks vabaduste ülekülluses olema sobilik pinnas “mitmekesisusele” ja inimkonna “ühisoperatsioonidele”. Paraku keerati ja keeratakse vinti igas mõttes üle, head asja arendatakse maksimalismini ja muudetakse iseenda paroodiaks, ning kui kuskil tekib tõrge, lahendatakse see kas mahavaikimise või koguni sõnavabaduse piiramisega, minnes nii üha rohkem totalitarismi, mis aga ei saa olla lahendus ühelegi maailma ees seisvale probleemile. Inimesed väljaspoolt Läänt vaatavad, et küll on need alles hullud ega lähe kaasa.
Ja muidugi rikuvad asja ära kõikvõimalikud ideoloogiad ja huvigrupid, kes üritavad sellised ettevõtmised endale allutada, kas siis varanduste ümberjagamiseks või siis oma ideoloogiate levitamiseks. Greenpeace`i asutajad räägivad, kuidas vasakpoolsed, nähes suuri annetusi, võtsid 1980. aastatel keskkonnakaitse üle ning vaalapüügilaevade takistamise asemel läks looduskaitse lääne suurlinnade “lumehelbekeste” mugavustsoonidesse.
Massimigratsiooni kasutavad ära nii marksistid kui islamistid, sellest on saanud ka Venemaa relv Lääne ühiskonna vastu. Rohepöörde kaudu lülitatakse Euroopa Liit sisuliselt välja maailma majanduskonkurentsist. Liberaalsed “uusväärtused” sunnivad traditsioonilisi ühiskondi nende agressiivse levitamise vastu mobiliseeruma. Loodetud inimkonna ühtsust ei paista kuskilt, ainult sõjad ägenevad. Eksperimendid on ebaõnnestunud.
“Vandenõuteoreetikud” ennustavad, et pärast massirände ja kliimavõitluse ebaõnnestumist algatatakse inimkonna jaoks uus ühendama pidav võitlus ja selleks võib saada kosmosest lähtuvate ohtude esile toomine”.
Allikas: sotsiaalmeedia
