Pealkirjaks pandud lause ei tähenda midagi, laenasin selle mõtte presidendi kõnest. Originaal kõlab nii: “Seadustega on lihtsam leppida, kui need ei tundu eluvõõrad.” Ma ei tea, kas ma olen ainus inimene planeedil, kes üritab presidendi kõnest aru saada, aga ma lugesin, sülitasin, lugesin edasi ja sain lõpuks kõigele pihta.
Millest käib jutt? Kõne peeti Riigikogus algava hooaja puhul, mida Varro Vooglaid kirjeldas kui jätkuvat demokraatia simulatsiooni. Demokraatia simulatsiooni president ei näe, tema jaoks on probleem mujal. Probleem on presidendi poolt vaadates selles, et meil on riigikogu ja riigikogujad, kes välja pakutud hüpoteesi järgi on teataval määral tegelikkusest irdunud, elavad natukene luuludes.
Osundan: “Ühes olen ma võinud kindlasti veenduda: inimestel on lihtsam leppida koormavate seadustega, kui need ei tundu neile eluvõõrad, teisisõnu, kui nad tajuvad, et on arvestatud ja läbi kaalutud, mida seadused praktikas kaasa toovad.” Loogiline, kui seadus on eluvõõras, siis on ka seadusandja eluvõõras.
Seadused on koormavad, nõus. Läbi kaalutud nad aga ei ole, muidu me ei oleks me maoli mudas. Läbikaalumata seadusi ei ole olemas, milleski taolises veenduda ei ole võimalik. Jutt ei käi tegelikkusest, sest olemasolevad seadused ongi meid sellesse lootusetusse ja aina süvenevasse kaosesse paisanud.
Näiteks kõikehõlmav kliimalollus ja maksulollus. Kui keegi oleks eelmainitud tüüpi lolluste mõju kaalunud, siis ei oleks ta neid vastu võtnud ja inimesed saaksid elada. Neile seadustele on tehtud kriitikat, on hoiatatud, noomitud ja manitsetud, EKRE teeb seda metoodiliselt. Keegi ei kuula, vastatakse solvangute ja solvavalt arulageda lämisemisega.
Kui sa ei ole uute nülgivate koormistega rahul, siis oled putinist ja kahjustad kaitsevõimet. Samas Kaitseministeeriumi fenomenaalne võime raha ja paberimajandus kuskile ära kaotada on tänaseks üldtuntud, nagu ka fakt, et sellesse patupessa kühveldatud miljardid ei ole muutunud kaitsevõimeks. Rahvast kurnatakse, aga raha kaob kuskile ära ja jälge järgi ei jää.
Ma ei kujuta üldse ette, kuidas sellises kriminaalse kaose tingimustes saaks mingi sõja- või pommiraha eraldamise tulemusi ette näha, nii palju on selge, et raha kaob, aga kuhu ja milleks, ilmselt ei selgugi, sest ei selgitata ja kuidas sa selgitad, kui pole pabereid, keegi midagi ei mäleta ja kõik valetavad.
President võtku nüüd kätte ja pidagu üks selgesõnaline kõne pommiministeeriumi kadunud rahast ja kadunud kaitsevõimest. See anarhia tuleb kas heaks kiita või hukka mõista, mina muid lahendusi ei näe. Pole mingit mõtet tühja tolmu üles keerutada:
“Kuid ma räägin umbusust, mida võivad tekitada üksikud seadused, eriti need, millega kehtestatakse makse või piiranguid, ükskõik kui tähtis ka poleks eesmärk, olgu see kaitsevõime tõstmine, kliima, majanduskasv või sisemine julgeolek.”
Kaitsevõime tuli jutuks, nagu poleks midagi juhtunud. Pole pommiraha ja pole ka pommi, aga sellest suured isandad ei tee märkamagi. Tore kõne küll eks? Ehk on keegi kogunisti tegelikkusest irdunud oma roosiaedades?
Selline mulje jääb vägisi. Kliima eesmärkidest taganemise kohta olen ma mitu korda lehest lugenud. Need nõmedad kliimaeesmärgid on juba poole suuga pikalt saadetud. See soga on isegi ametnike jaoks kahtlane, presidendi pupill ent ei reageeri valgusele. Silmaarst, süst ja tablett.
Vahekokkuvõtte mõttes olgu teema tuvastatud kui lapsejutt. Asi pole üksikutes seadustes ja nn tähtsad eesmärgid on osutunud pettuseks ja korruptsiooni kattevarjuks. Suurem osa seadusi on hullumeelne jampsimine, mingid esindamata sood börsiettevõtetes, mingi transvestiitide mahitamine töökohtadel, tule taevas appi.
Ja edasi, kuhu edasi? Ikka metsa poole, kuhu mujale, osundan: “Kliimaeesmärke saab edendada ka nii, et ettevõtluskeskkond püsib stabiilse ja selgena.” Ei saa, president poetas selle lause kontekstis, et jättis kliimaseaduse välja kuulutamata, on majandusele halb.
Just sellepärast ongi meie majandus kolm aastat allamäge veerenud, pankrotid ja töötus majas, sest kliimaullikesed on normaalse asjaajamise võimatuks teinud. Aga pervertidele meeldivadki perverssused, mida siin ikka imestada.
Üks kliimaseadus jäi vastu võtmata, aga teised on vastu võetud ja seni kuni nad kehtivad, jätkub mandumine, allakäik ja vaesumine. Rõhutan veelkord, asi pole mõnes läbikaalumata seaduses. Kõik need seadused on selles mõttes läbikaalutud ja toimivad, et nad on mõeldud hävitama kohalikku majandust ja sillutama sel kombel teed globalistikule maailmakorrale.
Me ei saa tõsiselt võtta juttu üksikutest puudustest, kaugeltki mitte, asi on süsteemis, nagu vana Baskini komöödias. Kas mutantoravate hirmuvalitsus oleks midagi head, kui mõni nende loll seadus tunduks kellelegi mõistlik?
Kui mingi liberaalide skeem tundub sulle kasulik, siis on vaja rohkem õppida, rohkem uurida ja meelepettest jagu saada. Pole tähtis milline seadus tundub olevat, oluline on see, milline ta tegelikult on. Ja nende massuurikate seadused on kahjulikud ja see, millised nad kellelegi tunduvad, on mulle ükskõik.
President võib unistada olukorrast, kus kõik on omadega sassi läinud ja neile tundub liberalistlik õigusväljaheide hea asi. Rahva vaimne tervis ei ole veel nii halb ja loodame, et ta kunagi ei mandu nii madalale.
Asjad ei tundu halvad, asjad on tegelikult halvad ja lähevad ainult halvemaks. Sonige, demagoogitsege ja meeleolutsege palju tahate, see ei muuda midagi. Kes võiks tuua muutuse paremusele? Muidugi EKRE!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 08.09.2025
