Kristina Kallas on meile varem rääkinud pastlast, kandlest ja kahekümnest soost, aga see pole veel kõik, propagandavalede klassikaks ähvardab kujuneda ka tema vastne lendlause: «Meil on raha s*taks!» Kõlab tuttavalt, umbes nagu “lugege mu huultelt”. Eks ta ole. Kõnekeeles valetamine on midagi uut, sõnakasutust on hoolega peenhäälestatud, aga valed on ikka needsamad.
Miks peaks terve täiskasvanud inimene Kristina Kallast uskuma? Selleks ei ole mitte mingit põhjust, ta ise on ebausaldusväärsuse ja klounaadi tipp oma 20 soo ja 2% toetusega. Ta võib Micalile kuldse kuu selga valetada, ikkagi mitte keegi ei võta teda tõsiselt. Aga analüüsime seda kurikuulsat lauset lähemalt, vaatame ka konteksti.
Kallas ei ole kuskil öelnud, et sinul või minul või meil oleks raha virnade viisi, ta ütles, et neil on raha s*taks. Neil muidugi on. Sellega on nagu paljukiidetud sõjaga, nemad on sõjas, aga droonid kukuvad meile pähe. Nendel on odav elekter, aga meil on kallis elekter. Nende raudtee sõidab Berliini, meie oma aga Häädemeestele ja sedagi ringiga.
Kui mõtlema hakata, siis on kohe asi selge. Nende raha ei puutu minusse. Millises kontekstis Kristina s*taks huvitava avalduse tegi? Ta ise on hiljem juba vabandanud ja kinnitab, et tegi nalja. Sellega on tagala kindlustatud. Mis raha, millisest rahast te räägite? Aa, Postimehes, ja jah, muidugi, muidugi, ma suvatsesin naljatada. Teie puupead ja heterod peenemat huumorit teadagi ei mõika.
Osundan: “Vestlesime Mikuga lõbusalt kolm minutit, viskasime nalja ja tsiteerisime klassikuid ja ma liikusin edasi autosse. Mul ei olnud mingit ettekujutust, et ma andsin intervjuu. See oli vestlus, õues ukse ees,” kirjutas Kallas kolmapäeva hommikul sotsiaalmeedias.” Nüüd on siis Postimees ka poolohmu, kes naljast aru ei saa. Jätame meelde.
Postimehele jäi kolmeminutilisest naljatlemisest sügav mulje: “Me oleme kaks aastat teinud ebapopulaarseid otsuseid. Nüüd tunnen esimest korda, et meil on raha ka populaarsete otsuste tegemiseks.” Täielik absurdihuumor, ei vaidle vastu. Ajaleht annab lausele ka ühemõtteliselt tajutava konteksti:
“See on Eesti 200 esimehe, haridus- ja teadusminister Kristina Kallase esimene reaktsioon teisipäeval avaldatud majandusprognoosi kohta.” Majandusprognoosid on meil valed, propaganda ja täielik põhk. Ja ei ole ka IMFi omad Eesti Pangast palju targemad.
Robot tegi metsa läinud majandusprognoosidest kenakese tulpdiagrammi, loodetavasti lahutavad need kurvad numbrid majanduse pekki keeranud liberaalide meelt:
Majandus ei 2022-2024 ole kasvanud, rääkigu valeprohvetid mida tahavad. Andmemasse üldistades võib öelda, et majanduslangust on õnnestunud prognoosida, majanduskasvu prognoosid on aga olnud viimasel ajal valed. Aastal 2022 ennustati, et tõuseb +0.6%, tegelikult aga kukkus -0.5%
Tänavu tehti samuti optimistlikke prognoose, lubati lahkesti tõusu +1.5%. Andmed ei ole veel täielikud, aga paistab, et esimesed kvartalid annavad vastupidise tulemuse, üheltpoolt -0.3%, teisalt aga +0.5%. Niikaua kuni lõplikud andmed tulevad, saab karistamatult jõu- ja iluprognooside valguses villast visata.
Aga mõtleme korraks loogiliselt. Kust see raha saab tulla, kuidas saab majandus tõusta? Ei ole ole võimalik. Elekter on kallis ja maksud hullumeelsed, ogarad kliimatolgused on majanduse kõri kallal nagu hundid. Keegi ei ole pidureid maha võtnud. Seega ei saa ka tulemus muutuda. Langus lihtsalt peab jätkuma.
See, et valimised on lähemale tulnud, ei tähenda, et maksud on vahepeal väiksemaks jäänud või kristiinad targemaks saanud. Seni kuni meil märatseb pooletoobiste valitsus oma globalistlike luuludega, niikaua peab majandus kukkuma. Me oleme varemgi korduvalt ja korduvalt kuulnud sellest, et kohe hakkab majandus tõusma, seda on valetanud nii pankurid kui statistikud.
Majanduse kukkumisel on põhjus, seni kuni põhjust ei ole kõrvaldatud allakäik ainult süveneb, kui te mind ei usu, küsige Konjunktuuriinstituudist. Pastla ja kahekümne soo vahele võib igasugust vastutustundetut huumorit pikkida, see ei muuda midagi.
E200 propagandageeniused on ennegi suuri asju teinud. Eurovalimistel saadi johhaidii ja puusade hööritamisega tubli 2,6% häältest. Ootame huviga arenguid, kohalike omavalitsuse valimistel peaks selle meeletu rahahunniku ja arenenud huumorimeelega 1,6% kuidagi ikka välja vedama. Aasta eurooplane Lehtme on endiselt nendega, vähemalt vaimus ja kusagil mälusopis.
Retoorika juurde tagasi, inimkeeles rääkimine ja kõnekeel on kahe teraga mõõk. Mis on kõnekeel või tänavakeel? See on see keel, mida inimesed omavahel iga päev räägivad, see on keel, mida me mõistame. Kui sa räägid rahvaga tema oma keeles tõtt, siis jõuab see paremini kohale, kui sa aga rahvale arusaadavas kõnepruugis valetad, siis paljastatakse sind samal hetkel.
Kõnekeel sobib väga hästi tõe rääkimiseks, valetajale on ta aga raske tööõnnetus.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 27.08.2025
