Oleme liikunud pidevalt ühest valede ja silmamoonduse süsteemist teise. Eelmise okupatsiooni filosoofiliseks maailmavaateks oli dialektiline materialism. Pole enam ammu oluline, milles see valelik jampsimine seisnes, mainitud ilmavaade oli täiesti dogmaatiline ja kes midagi vastu kobises, pandi vangilaagrisse või lasti maha.
Midagi head ei tulnud ei dialektilisest- ega ajaloolisest materialismist. Kirikud lammutati küll maha, aga kommunismi üles ehitada ei suudetud. Selle asemel rajati piirist piirini laiuv vangilaagrite võrk. Mõistagi ümbritseti okastraadist aiaga kogu sotsialistlik paradiis. Millegipärast tahtsid kõik vuntsidega kommunistide võimu alt põgeneda.
Dialektilise materialismi eest põgenejad pandi samuti vangilaagrisse või lasti maha. Ilmselt lasti maha liiga vähe, sest loll ja vägivaldne kommunism kukkus kokku. Baltikumi äärealal tekkisid hetkeks vabariigi ja iseseisvuse ilmingud, kuid enne kui rahvusriik hakkas kaela kandma, tulid vilavate silmadega soroslased ja hakkasid demagoogitsema neile omastel teemadel: rikastav erinevus, pluralism, avatud ühiskond, meie inimesed (hilisemad neetud putinistid) ja igaühe enda nn tõde.
Peagi jõudsid nad selleni, et me elame üleüldse tõejärgses ja lõppenud ajalooga maailmas. Selleks ajaks oli siinmail kuidagi hingitsenud rahvuslik meelsus lahustatud kõikvõimalike vähemuste, veidrike, pervertide ja immigrantide inimõigustesse. Pluralism ja igaühe oma tõde olid head ainult rahvusaate troonilt kukutamiseks ja lendasid ise ka õige pea ajaloo prügikasti.
Aeg uueks dogmaatikas ja vastuvaidlemist mittesallivaks uusdialektikaks oli küps. Pühad immigratsiooni-, homo- ja sõjatõed said täiusliku vormi katkukonsensuses ja kliimakonsensuses. Ega need polnud suvakonsensused, kõik oli teadus ja laborikraam, testid, kirurgimaskid, ninapulgad jms. Pulk ninas veeti endised rahvusriigi kodanikud päikeselisse uustotalitarismi, kus tuulemöldrid ja mõnedki veel on ennast kaunis mugavalt sisse seadnud.
Konsensus tähendab sõnaraamatu järgi üldist kokkulepet otsuste vastuvõtmisel, mis eeldab vastuhäälte puudumist. Teadus oli siiani midagi muud, pigem eksperimendid, uuringud, statistika ja üldse selline kraam. Mingil hetkel muutis uuskommunistide kuritegelik jõuk teaduse pättide omavaheliseks kokkuleppeks, aga mitte kunagi konsensuseks – vastuhääled pole kadunud, nad on tsenseeritud ja vaikima sunnitud.
Ja olemegi ringiga tagasi totaalses riigis ja totaalses vales, nii nagu hoiatasid skeptikud ja küünikud enne euroliiduga liitumist, vahet uue ja vana liidu vahel peaaegu ei ole. Tõsi, selles gulagis saavad rikkamad osta kokakoolat ja teksapükse ning hetkel veel tuleb seinast vett, raha ja elektrit, aga kõigega on probleeme ning väärastunud süsteemi kollaps on lähemal kui keegi arvata oskab.
Miks on kaabakatel ja türannidel vaja konsensust? Muinasmarksistidel oli lihtsam, nad panid oma valed maksma Marxi habeme ja hävituspataljonlase verise rusika jõul. Igaühe omatõde tegi aga ka marksismi-leninismi klassikute autoriteedile lõpu, lugemisoskus on samuti jäänud ajalukku ja palju paremad lood ei ole ka kirsade, sinelite ja püssitikkudega. Liberaaldemokraatidel on kõigest kibe puudus.
Ilmselgete valede lõputu korrutamine ajakirjanduses ja meelelahutuses ei anna enam oodatud tulemust. Siin on mitu põhjust, valed on muutunud täielikuks sonimiseks, homoseksuaalne ajakirjandus ja meelelahutus tekitab ainult tülgastust ning kaotab publikut ja elu on nii halb, et ka riigivargad on muutunud rahulolematuks.
On vaja midagi, mis paneks valitseva režiimi hülgemöla maksma. Argumenteerima ja vaidlema ei ole tänased politrukid ja stratkommarid võimelised. Lastekohitsemise kaitseks ei olegi argumente. Sa võid ju valetada, et tuulemöldri elekter on odav, aga kui elektriarved aina kasvavad, siis tekivad kahtlused ja kõhklused. On vaja uut tõhusamat ajupesunõksu.
Teadus tundus olevat hea variant. Kliimakatastroof ja bakterid, mida näevad ainult teadlased vastava aparatuuriga, on surmahirmu külvamiseks igati kohased. Sina, töll, ei tea ega näe midagi, sina värise ja maksa ja ole vait. Probleemiks kujuneid dissidentlikud teadlased, kellele ei makstud ja nad hakkasid oma joru ajama.
Tsensuur meil ju ka enam 100% ei tööta, sest Muski X ja muud vabamad kanalid lasevad mõtteroimad suht kontrollivabalt eetrisse. Jälle jama, jälle mõtle, jälle skeemita, jälle on Trump võimul ja eurovastalised tõstavad pead. Väga raske olukord kommaritel, tahaks kangesti planeedi elanikkonda harvendada ja sõdu lahti päästa, aga mingid krantsid ajavad sõrad vastu ja levitavad humanistlikke ideid.
Humanismi, rahvuslust ja kristlust ei tohi aga enam olla. Eraomandit ei tohi olla, eriarvamust ei tohi olla, lapsi ei tohi olla ja raha ei tohi ka kellelgi olla, viimane kui sent tuleb maksudega välja peksta. Need on kommunistide prioriteedid täna. Praegu liberaalkommunistlikud režiimid veel kuidagi püsivad, ajavad vahtu ja konsensust suust välja ja vaevavad laiu rahvamasse.
Nüüd on neil käsil seakatku konsensus, kõik laborid on ühel meelel ja kõik eestlaste farmid on kuritõbe täis – mina ei usu. Ma pole tõpratohter, aga neid lurjuseid ma tunnen, siiani on nad igas küsimuses valetanud, segast peksnud, globalistide satanistide käske täitnud ja ise korralikult nodi kokku ajanud. Pesuehtsad kaabakad.
Võrgus räägitakse, et seapõletusfirma kasusaajaks on märgitud minister isiklikult, ei ole kontrollinud, minu arvamust ministritest, ministeeriumitest ja tapatalgutest see ei muuda. Arvan niigi väga halvasti, piisab pommitehastest, sundsüstimisest, kõrbesõdadest, meremiihalitest ja lastekohitsemisluuludest. Et nad kõngeks!
Kokkuvõtteks, ei ole mingit teaduslikku konsensust, on pettus, on demagoogia, on globalistide ja satanistide salasepitsused. Eesti vabaks! Eesti siga looduskaitse alla! Seavaenajad ja porcufoobid kohtu alla!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 13.08.2025
