Kuna Süürias kukutati seal pikalt valitsenud diktaator, siis on ERR võtnud jutuks ka siin elavate süürlaste arvamused. Kogu see jutt aga on jällegi eestluse müük kõigile soovijatele.
ERR kirjutab (väljavõetud katkendid): “Alates 2016. aastast ka Eestisse üle 200 Süüria põgeniku. Pooled neist lahkusid Eestist kohe esimeste aastate jooksul, kuid siiajäänute sõnul rõõmustavad nad kodumaa üle, aga tunnevad end juba seotuna Eestiga.
Alaa kolis 2016. aasta 11. oktoobril sõja eest Eestisse koos abikaasa ja toona pooleteise-aastase tütrega. Süürias jäid nad ilma kõigest. Eestis leidis ta elukoha Türil. Süürlanna loodab küll tulevikus kodumaale tagasi minna, kuid tütre pärast jääb ta veel Eestisse, sest tema perest on saanud eestlased.
“Mina ei tunne, et mina olen võõras, päriselt. Üldse ei tunne seda. Kui ma nutan, keegi on minuga. Kui ma olen rõõmus, keegi on minuga. /…/ Kui mul on kodakondsus või mitte, mina olen teie tütar. Kui ma olen süürlane, eurooplane, eestlane – mina olen Eesti tütar kogu aeg,” rääkis Alaa.
“Ma kindlasti tahan jääda Eestisse, ma ei tahaks tagasi minna, see oleks päris raske. Mul läheb juba araabia keel palju halvemaks kui eesti keel,” ütles Wisam.
Shorok: “Mul on palestiinlastest sõpru, mul on türklased, mul on aserbaidžaanlased sõbrad, eestlased ikka, aga on vähe. /…/ Nad on natukene kinnised, ootavad esimest sammu meie poolt. Sellepärast mul ka on raske olla eestlastega hea sõber, aga ma ikka tahaks Eesti sõpru leida,” ütles ta.”
Mida nende juttude kohta öelda?
Alaale: “Sa ei ole Eesti tütar ja Sa ei ole eestlane. Eestlane pole selle riigi kodanik, vaid rahvus, nagu Sina oled araablane. Jevgeni Ossinovski ja Mihhail Stalnuhhin räägivad puhtalt eesti keelt, aga nad on venelased, mitte eestlased. Sa võid olla Eesti patrioot, võid saada Eesti kodanikuks, aga Sa ei saa eestlaseks. Mitte kunagi.”
Wisamile: “Kui Sa unustad araabia keele, mis on Su emakeel, siis ei ole sa enam araablane ega saa ikkagi kunagi eestlaseks. Sinust on saamas maailmakodanik ja sellised meile, eestlastele, ei meeldi.”
Shorok räägib kõige mõistlikumat juttu – tal on sõbrad peamiselt ikkagi samast kultuurimaailmast, Lähis-idast ja Araabiast.
Siinsed süürlased näivad olevat saanud liberaalse ajupesu: nad arvavad, et kogu maailm rõõmustab nende siinoleku üle. Ei rõõmusta. Kui Süüria oleks sõjast säästetud riik ja sinna asunuks elama mõni eestlane, siis poleks ka kõik araablased teda armastama tõtanud, kasvõi kultuuride erinevuse tõttu. See, et osa eestlastest võõraid siia ei taha, on loomulik – ka süürlased ise sõdisid omavahel just seetõttu, et ei suutnud oma probleeme ühiselt ära lahendada.
Millest Eesti meedia rääkida ei taha, on kahjuks see, et mis on saanud sellest noorest süürlannast, kelle tema abikaasa Lasnamäel põlema pani? Või süürlasest, kes üritas Haapsalus sama oma abikaasaga teha ja õpetas pärast Viljandi kultuurikoolis noortele eestlannadele tantsimist. Liberaalne ajakirjandus paraku ei kirjuta asjadest, mis ei lähe kokku nende narratiiviga.
Euroopa riikides aga oodatakse, et süürlased läheksid koju tagasi, seda isegi ligi miljoni vastu võtnud Saksamaal.
Uued Uudised
