Norstati küsitlusest selgub, et 75% Eesti inimestest prognoosib eeloleval talvel oma kütte- ja energiakulude kasvu võrreldes mullusega ning suisa veerand pelgab, et eelolevatel kuudel võib kodu soojendamiseks ja igapäevaseks transpordiks kuluda isegi 20 protsenti või enamgi rohkem kui mullu.
Kõige suurem hirm tõusvate hindade ees on väiksema sissetulekuga ja Kirde-Eesti inimestel.
Kui eelmise aasta talvel oli energiakulude puhul määravaim elektrihind, mis börsipaketi kasutajate puhul püstitas seninägematuid rekordeid, siis tänavu on perede ebakindlus talve ees laiapõhjalisem, kuna teravalt on päevakorda tõusnud elektri hinna kõrval ka paljuski gaasihinnast sõltuv toasoe ja autokütused, lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
„Seetõttu uurisimegi Eesti inimestelt, millisena prognoosivad nad oma eelolevate kuude energiakulusid tervikuna ehk kütet, elektrit, kommunaalkulusid ja autokütust võrrelduna möödunud aastaga,“ rääkis Uusküla. „Kolmveerand inimestest märkis vastustes, et tänavu tuleb silmitsi seista veelgi kallima talvega kui mullu.“
Kallinemise ulatust prognoosides jagunevad vastanud üsna võrdselt: 24% ootab kuni 10% kulude kasvu, mõnevõrra enam ehk 28% prognoosib kallinemist vahemikus 10-20% ning 23% hinnangul võivad nende pere kulud kasvada isegi üle 20%.
Vaid 13% inimestest usub, et kulud võiksid jääda samaks või isegi väheneda. Praktiliselt sama paljud (12%) ei oska sellele küsimusele vastata.
„Regiooniti on talve eel kõige enam mures Kirde-Eesti inimesed, kus energiakulude kasvu prognoosib 86%. Teised Eesti piirkonnad on üldise keskmise lähedal ehk 72-74% juures. Lääne-Eestis seevastu ollakse teistest piirkondadest õige pisut optimistlikumad ning elu kallinemist kütte- ja energiakulude näol prognoosib 66%,“ kirjeldas Uusküla.
Vähem teenivad inimesed kardavad suuremat lööki
Sissetulekute arvestuses on kõige suurema löögi kartuses prognoositult vähem teenivad inimesed, kuid siinkohal ei ole Uusküla sõnul erinevused niivõrd suured kui näiteks Kirde-Eesti ja muude regioonide vahel.
„Kuni 1200 euro suuruse netosissetulekuga inimestest usub 81%, et nende kütte- ja energiakulud on eeloleval talvel mullusest kõrgemad. 1200-2000 eurot teenivate inimeste puhul on see vaid veidi madalam (79%) ning enam kui 2000 eurot teenivatest ütleb ka 72%, et kulude kasvu on oodata,“ kommenteeris Luminori peaökonomist.
Küsitlustulemused näitavad Lenno Uusküla sõnul, et Eesti inimesed ei pea tänavust talve rahakotile kergemaks kui eelmist. Kuigi hinnatõusu kardetakse kõigis vanuse-, sissetuleku- ja piirkonnarühmades, on ebakindlus kõige suurem nende seas, kelle jaoks energiakulud moodustavad juba täna olulise osa pere eelarvest.
„See peegeldab laiemalt, et pärast mitut keerulist aastat ja vahepealset, tänavu aasta keskel veidi helgemaks muutunud väljavaadet on püsiv geopoliitiline ja globaalne ebakindlus ning sellest tingitud otsene löök isiklikule rahakotile taas inimeste kindlustunde kõikuma löönud,“ ütles Uusküla.
Täiendavalt on kodukulude surve Uusküla sõnul vägagi aktuaalne nende inimeste vaatest, kel on kodulaen. Eesti panga andmetel on augusti lõpu seisuga väljastatud üle 170 000 kodulaenu. Intressimäärad on pigem ülespoole liikumas ning enamiku laenude baas ehk kuue kuu euribor, mis vahepeal oli kahe protsendi juures, on nüüdseks kolme protsendi ringis.
„Seega on koduga kaasnevad erinevad kulud kümnetes tuhandetes Eesti peredes eesootavatel kuudel terava tähelepanu all. Ning kui vaatame prognoositavat energiakulude kasvu ja inflatsiooniootusi euroalal, on pigem oodata intressimäärade tõusu. Seepärast tasub neil, kes hetkel näiteks uue kodu ostu planeerivad, pöörata varasemast veelgi suuremat tähelepanu korteri või maja energiatõhususele,“ rääkis Lenno Uusküla.
Tänavu välja antud uute eluasemelaenude keskmine summa on Eesti panga andmetel 152 000 eurot, mille puhul baasintressi tõus 2% pealt 3% peale tähendab 30 aastaks võetud laenu korral ühes kuus ca 75-80 euro võrra kõrgemat laenumakset.
Küsitlusfirma Norstat küsitles Luminori tellimusel tänavu septembri lõpus ja oktoobri alguses kokku 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat.
