Eestis tulevad meediasse üha ärevamad teated võimalikust fosforiidikaevandamistest ning kui Nõukogude aja lõpus tõusis eesti rahvas selle vastu üles (nn fosforiidisõda), siis nüüd võib kaevandamise läbisurumine songijatel isegi õnnestuda – maksutõusudega leppimine näitab, et meie rahva selgroog on justkui murtud.
Eesti fosforiidi ja Serbia liitiumi ühisosa on see, et kuigi ka fosforiitväetistel on maailmas turgu, tahetakse Toolses songima hakata just haruldaste muldmetallide, sealhulgas ka liitiumi pärast, mida kasutatakse akudes ja need omakorda on osa katastroofilisest rohepöördest.
ERR kirjutab: “Sel aastal on plaanis uurida Lääne-Virumaal Toolse maardla fosforiiti ja selles leiduvaid haruldasi muldmetalle suuremates kogustes. /…/ Eesti fosforiidi uurimist soosib muu hulgas maailmas valitsev keeruline geopoliitiline olukord ja seegi, et maailmas suureneb nõudlus haruldaste muldmetallide järele. /…/ Üheks uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kas Eesti fosforiidist toodetud fosforhapet oleks võimalik puhastada piisavalt, et seda saaks kasutada elektriautotööstuses liitium-raud-fosfaat-tüüpi (LFP) akude tootmiseks. Akude tootmiseks sobib vaid ülipuhas aine.”
Seega on fosforiidi kaevandamise aluseks liitiumivajadus, nagu Serbiagi puhul. Kliimaminister Yoko Alender ütles Lääne-Virumaa Uudistele, et „kui innovatsioon võimaldab meil keskkonnanõudeid täites aidata Eesti poolt tagada Euroopas strateegilist enesevarustatuse võimet selliste haruldaste muldmetallidega, nagu meie maapõues on, siis kindlasti me peame uurima kõiki võimalusi, et seda teha“.
Seega on ülimalt tõenäoline, et fosforiidi ja liitiumi kaevandamise aluseks ei ole eesti rahva ega Eesti riigi, vaid Brüsseli ja “rohepöörde” huvid ning saadav tulu läheb suuresti “Rio Tintode” kaudu välja ning eestlastele saavad suurest rahast vaid pudemed ja põhjalikult rikutud maapõu. Kuna Reformierakond algatas massisisserände Eestisse, siis mitte põlisrahvas ei saa oma maapõuest tulu, vaid ukrainlased, aafriklased, araablased ja kõik teised, kes siia sisse tulevad. Kui jälgida Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsuse selget vaenulikkust eesti rahva vastu, keda kurnatakse maksutõusudega ning kelle peredelt ja lastelt võetakse ära toetused, samas kui Moldovale ostetakse meie miljonitesse ulatuva maksuraha eest soomukeid, siis kaevandustulust ei saa eestlased tõenäoliselt mitte midagi.
Ei maksa lasta ennast ära lollitada Y. Alenderi juttudest keskkonnasõbralike tehnoloogiate kohta. Tänapäeval on küll olemas väga head tehnoloogiad, mis võimaldavad heitvee sedavõrd ära puhastada, et see kõlbab ka joogiveeks, aga need protsessid on ülikallid. Olukorra määrab ära iga majanduskriis, mil kallis tehnoloogia sööb ära kasumi ning seetõttu hakatakse puhastusseadmete tööprotsessidest kõige efektiivsemaid (ja kallimaid) välja lülitama – tehnoloogia on, aga pole majanduslikku võimekust seda töös hoida ning heitveed muutuvad taas üha saastatumaks.
Kohtuasi: enne kui otsustame tselluloositehase üle — mis toimub põhjanaabri kaevandustes?
Serbiast tulev uudis ütleb, et see rahvas liitiumikaevandusi ei taha ja protesteerib, nii nagu tõusid Mali ja Niigeri tuareegid juba 40 aasta eest üles Prantsuse uraanikaevanduste vastu. Kuna liitiumikaevandus on juba varem töös olnud, teavad serblased selle kahjulikku olemust.
AFP vahendab: “Tuhanded serblased avaldasid laupäeval Belgradis meelt vastuolulise liitiumikaevanduse taaskäivitamise vastu, millel on oluline koht Euroopa rohepöördes.
Serbia lääneosas Loznica lähedal avastati 2004. aastal suur liitiumimaardla. Kaevandusprojekti hakkas arendama Briti-Austraalia kaevandushiid Rio Tinto, ent Serbia valitsus peatas selle aastal 2022, kui kartused kaevandamise kahjuliku mõju pärast keskkonnale ja inimeste tervisele vallandasid nädalaid kestnud meeleavaldused.
Hiljuti tegi valitsus aga kannapöörde, kuna põhiseaduskohus leidis juulis, et valitsuse otsus Rio Tintole antud kaevandamisluba tagasi võtta ei olnud vastavuses põhiseaduse ega teiste seadustega.
Mõni päev hiljem allkirjastasid Serbia valitsus ja Euroopa Liit astastikuse mõistmise memorandumi, milles nähakse esimest sammu Serbia liitiumivarude kasutuselevõtmises ja võimalike tarneahelate väljaarendamises, mis näeb ette ka liitiumakude ja nende komponentide tootmist kohapeal.
Projekt on paljude serblaste seas endiselt ebapopulaarne, sest kardetakse, et kaevandus reostab põhjavett ja seab ohtu elanike tervise.
Kaevandusloa taastamisest alates on meelt avaldatud mitmel pool üle Serbia. Aktivistid ja demonstrandid nõuavad, et parlament võtaks vastu seaduse, mis keelaks Serbias alatiseks liitiumi ja boori kaevandamise.
Keskkonnaühendused on teatanud kavatsusest tõkestada liiklus Serbia suurematel magistraalidel ja alustada kodanikuallumatuse kampaaniaga, kui valitsus enne nende kehtestatud 10. augusti tähtaega vastavaid samme astu.
Serbia president Aleksandar Vučić on korduvalt kinnitanud, et kaevandamist ei alustata enne, kui on saadud garantii selle keskkonnaohutuse kohta.”
Nüüd oleneb palju eestlaste mehemeelest – kas meil on sisemist jõudu veel Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 plaanide vastu üles tõusta ehk olla serblased?
Tasub silmas pidada ka seda, et kuigi Serbias tahetakse liitiumi rohepöörde jaoks, on protesti vedajateks keskkonnaühendused – see näitab, et kliimavõitlus ja looduskaitse on kaks täiesti erinevat asja.
Uued Uudised
