Elektri börsihind kerkis teisipäeval Eestis päeva keskmisena 30,5 sendini kilovatt-tunni eest, mis on kõrgeim tase alates veebruari algusest. Kolmapäeval hind küll veidi langeb, kuid novembri keskmine on endiselt üle kahe korra kõrgem kui aasta tagasi.
Novembri esimese 11 päeva keskmine börsihind on Eestis 19,9 senti kilovatt-tunni eest, mullu oli see samal ajal 8,7 senti (kõik hinnad käibemaksuta). Kui hind jääbki nii kõrgeks, maksab 500 kilovatt-tundi kulutav pere börsipaketiga novembri elektri eest koos käibemaksuga ligi 70 eurot rohkem kui aasta tagasi. Fikseeritud hinnaga lepingu omanikku praegune hinnatõus ei puuduta.
Lõunanaabritel on seis veel kehvem. Lätis ja Leedus maksis elekter esmaspäeval ja teisipäeval keskmiselt 41–42 senti ning nii kalleid päevi pole seal olnud 2024. aasta jaanuarist saadik. Kolmapäeval maksab kilovatt-tund Eestis keskmiselt ligi 25 senti, Lätis ja Leedus seevastu 33 senti.
Energiaturu ekspert, Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson ütles Ärilehele, et kõrge hinna algpõhjused on vähene tuul ja kallis maagaas. „Samas on ka Baltikumis hulk elektrijaamasid hoolduses, mistõttu käivitatakse vanemaid ja kallimaid fossiilseid elektrijaamasid,“ lisas ta. Rivist väljas on Auvere elektrijaam ning suured gaasiplokid Riias ja Leedus Elektrėnais. Nende asemel töötavad Alliksoni sõnul näiteks Elektrėnai vanem plokk ja umbes 500 megavati jagu Narva põlevkiviplokke.
Hinna määrab kallis gaas
Kallis on elekter praegu kogu Mandri-Euroopas. Poolas maksis kilovatt-tund teisipäeval keskmiselt 46 senti, Lõuna-Rootsis 40 ja Saksamaal 35 senti. Suured elektriühendused seovad Alliksoni sõnul Baltikumi elektrihinna tihedalt naaberriikide omaga. „Isegi kui viimase nädala jooksul on mitmel päeval suudetud Baltikumis toota sama palju elektrienergiat, kui seda tarbitakse, siis elektriühendused Kesk-Euroopaga ühtlustavad neil tundidel elektrihinnad,“ selgitas ta.
Elektribörsil määrab hinna kõige kallim jaam, mida tarbimise katmiseks parajasti vaja läheb, ning tuulevaikse ilmaga on selleks gaasijaam. Gaas on aga aastaga kallinenud üle kahe ja poole korra. Detsembris tarnitav maagaas maksis Euroopa hinnataset määraval Hollandi TTF-börsil esmaspäeval 82,5 eurot megavatt-tunni eest. Aasta tagasi sai sama lepingu 31 euroga. Põhjus on Hormuzi väina kriis, mille tõttu jõuab Katarist maailmaturule tavapärasest palju vähem veeldatud gaasi. Sellise gaasi ja saastekvoodi hinna juures maksab ka uue gaasijaama elekter umbes 19 senti kilovatt-tunni eest ning vanemate jaamade oma on veel kallim.
Oktoobri lõpus maksis gaas korraks üle 100 euro ja Alliksoni sõnul pole võimatu, et hind sinna tagasi tõuseb. „Hormuzi väinas toimuva üle ennustamine on tänamatu, kui sa ei kuulu just Trumpi lähiringkonda,“ märkis ta. Kui tuleb rahu ja veeldatud gaasi tarned taastuvad sõjaeelsel tasemel, kukuvad hinnad tema hinnangul tõenäoliselt veel oluliselt.
Tuulise ilmaga läheb gaasijaamu vaja vähe ja hind kukub. Eelmisel neljapäeval puhus Baltikumis tugev tuul ning elekter maksis Eestis keskmiselt 10,5 senti. Pühapäevaks oli aga näiteks Leedu tuuleparkide toodang kahanenud seitse korda ja hind kerkinud seal ligi 30 sendini.
Soome odav elekter ei mahu kaablisse
Soomes puhus tuul nädala alguses edasi ja elekter maksis seal esmaspäeval vaid poolteist senti. Eestisse jõuab sellest nii palju, kui kaks EstLinki merekaablit läbi lasevad, ehk umbes 1000 megavatti. Eleringi andmetel on kaablid viimastel päevadel olnud peaaegu kogu aeg täis. Kui Soomest rohkem juurde ei mahu, määravad Eesti hinna Alliksoni sõnul lõunanaabrid või kohalikud fossiilsed elektrijaamad.
Eestis on elekter odavam kui Lätis, sest ka Eestist lõunasse mahub piiratud kogus elektrit. Osa Eesti–Läti liinide võimsusest on broneeritud reservidele, mis hoiavad võrgu sagedust paigas. Alliksoni sõnul jääb Läti suunal järgmise päeva elektriga kauplemiseks vähem võimsust, sest reserviturul osaleb palju konkurentsivõimelisi akusid ja ka Eleringi Kiisa gaasielektrijaam. „Teisalt ei ole siiski veel ka liiga külm, mistõttu piisab 1000 megavatist Soome impordist ja kohalikust elektritootmisest, et tarbimisnõudlus ära katta ning Läti suunaline piir ka ära täita,“ lisas ta.
Auvere elektrijaam seisab jõude alates oktoobri algusest ja peaks Enefiti turuteate järgi naasma ööl vastu 16. novembrit. Enefit Poweri juht Raine Pajo ütles oktoobri lõpus Ärilehele, et seisaku mõju elektrihinnale on olnud minimaalne. Alliksoni hinnangul võib jaam hinda siiski mõjutada. „Kui Auvere suudaks toota soodsamalt elektrienergiat, kui see tuleks lõuna suunast, siis oleks ta ilmselt ka mitmetel tundidel elektrihinna määraja ning tema turul olek alandaks Eestis elektrihinda nendel perioodidel,“ ütles ta.
Auvere pole aga sugugi ainus suur elektrijaam piirkonnas, mis elektrit ei tooda. Soomes seisab hoolduses riigi suurim tuumareaktor Olkiluoto 3 ja Rootsis kaks Ringhalsi reaktorit, mis peaksid naasma novembri teises pooles. Suurt leevendust Allikson sellest ei oota, sest tuulise ilmaga on Eesti ja Soome hinnavahe suur juba praegu. Rootsi reaktorid asuvad omakorda Kesk-Rootsi hinnapiirkonnas, mitte Lõuna-Rootsis, kuhu viib Leedu merekaabel. „Suured baaselektrijaamad aitavad elektrihindu alla tuua enamasti vaid siis, kui kogu regioonis on tuulevaikus,“ ütles ta.
Kui kaua kallis elekter püsib, sõltub Alliksoni sõnul sellest, kui kaua tuulevaikne periood kestab. Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi tugevneb lõunatuul neljapäeval ja uue nädala alguses ulatuvad puhangud rannikul 25 meetrini sekundis. Talveks turg odavat elektrit siiski ei oota. Alliksoni sõnul maksab järgmise aasta esimese kvartali elekter tulevikutehingutes Leedus umbes 170 ja Soomes 106 eurot megavatt-tunni eest. Eestis tähendab see tema hinnangul 14–15 senti kilovatt-tunni eest.
Selliste hinnatippude vältimiseks tuleb Alliksoni sõnul lühikeses plaanis hoolitseda, et töötaksid kõik olemasolevad elektrijaamad, sealhulgas Auvere, ning olla valmis kiiresti reageerima, kui midagi peaks juhtuma Soome ühendustega. „Keskpikas plaanis oleks meil vaja esmajärjekorras juurde tuuleelektrijaamasid, et suudaksime suurema tuule korral jääda Soomega samasse hinnapiirkonda,“ ütles ta. Pikemas vaates peab Eesti elektritootmine olema tema hinnangul tasakaalus: vaja on piisavalt nii taastuvenergiat, pidevalt töötavaid jaamu kui ka selliseid, mida saab käivitada tarbimise tippajal.
