Eesti riigi pahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) oksendas järjekordselt rahva peale kui ütles Maalehele, et „toiduainete käibemaksu langetamine on üks kõige rumalamaid asju, mida poliitikas praegu võiks teha“, sest „eestlased võitlevad ju pigem ülekaaluga kui näljaga“.
Teisisõnu tuleb alakaaluline ja konservide peal elava Ligi öeldut mõista nii, et te „värdjad olete niigi paksud, mida te õgite nii palju“.
Alles seesama julkpulk rääkis, et hinnatõusus üle on sama nõme viriseda kui kiruda halba ilma.
Seda kõike lugedes ja kuulates meenub üks nõukaaegne kurbnaljakas anekdoot. Talupojad saadavad Kremlisse kirja, et maal on inimesed suures näljas. Muud neil süüa pole kui heina ja hakkavad selle tõttu varsti hirnuma nagu hobused. Lenin dikteerib sekretärile: Talupoegadele. Meie siin Kremlis sööme iga päev mett ja meie ei sumise nagu mesilased!
Muidugi sobib siia meenutuseks ka igihaljas lugu Prantsuse kuninganna Marie Antoinette’st, kes imestas, miks rahvas nälgib, kui neil ei ole leiba – söögu siis saiakesi,
