Hiljuti avalikustati Riigikontrolli auditi tulemused, mille kaudu selgus, et riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alustel jagati ära 2,4 miljardit – jaotajad ei vaevunud isegi seletama. Lisaks pidanuks jaotamine toimuma konkursipõhiselt, kuid ministeeriumid jaotasid suvaliselt oma äranägemise järgi ning raha kulutamise kohta andmeid pole.
Eestis riigis ei tehta selle auditi skandaalsest tulemusest endiselt erilist numbrit, kuigi sel on väga korruptsioonihõnguline taust. Eesti hakkab üha enam sarnanema mingi Ida-Euroopa või endise Nõukogude Liidu baasil tekkinud riigiga, kus võimulolijad paiskavad meeletud summad maksumaksja raha oma toiduahelatesse.
See korruptiivne skeem aina laieneb. Rohepöörde puhul on juba olemas mõiste “rohepesu”, mis tähendab, et kliimavõitluse käigus kasutatavat raha, olgu see siis eelarveline ehk maksumaksja oma või hoopis euroraha, kasutatakse eesmärkidel, mis pole kliimameetmetega seotud. Aga ka see raha, mis on, läheb ilmselt suures osas lihtsalt musta auku.
Eestis on juba rajatud raha töötlev hiigelmonstrum nimega kliimaministeerium, mis jagab tohutuid summasid ja kuhu võetakse tööle arvukalt kummaliste ametinimetustega inimesi, kelle palgad on erakordselt kõrged. Kriitikud on hoiatanud, et just rohepöörde kaudu hakkab käima tohutu rahade ümberkantimine ja tundub, et see juba käibki.
Teine koht, kuhu hakatakse nüüd ohtralt raha sisse tampima, on kaitsesektor. Kehtestatakse riigikaitsemaks ja tõstetakse kaitsekulutuste osa SKP-st ning sinna tekib uus korruptiivse ohuga ja suuri rahasid liigutav haldusala. Hoiatavaks momendiks on see, et praegu tormab sinna suurel hulgal erruläinud sõjaväelasi – alles teatas BNS, et kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologies tegevjuhiks saab äsja kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt lahkunud Kusti Salm. Sõjaväestrateegide ümberkehastumine tehnoloogideks tundub pigem suurtest palkadest tingitud nähtusena.
EKRE esimees ja endine rahandusminister Martin Helme on öelnud, et suurimaks probleemiks raha kantimise kõrval on ressursside ebaefektiivne kasutamine – ostetakse kallimat kraami, mis ei pruugi olla efektiivne, selle asemel, et osta sealt, kus on odavam ja saab sama raha eest rohkem. Selliste kalliste tehingute puhul teenivad vahendajad suuri summasid vahelt. Martin Helme juhib tähelepanu ka sellele, et eurorahasidki ei üritata efektiivselt kasutada, vaid põhimõtteks on nende kiire “laiakslöömine”.
Rohepööre ja kaitsekulutused on hetkel kaks ala, kuhu koondub raha ja kus tekib seetõttu ka korruptsioonioht. Kliimavõitluse võiks vähemalt praeguses julgeolekuolukorras üldse pausile panna (parem üldse ära lõpetada) ja keskenduda riigikaitsele. Samas on ka see ala, kuhu noolijad, vahendajad ja korruptandid sisse pugeda võivad. Reformierakond on loonud süsteemi, kus suurte rahade puhul on ka kaod suured, sest “süsteem vajab õlitamist”.
Uued Uudised
