Mingisuguses arusaamatus illusioonide maailmas elav Euroopa Liidu juhtkond eesotsas Ursula von der Leyeniga esineb pidevalt suurejooneliste loosungitega, küll liidu majandusliku konkurentsivõime kasvatamisest, USA tollipoliitikale karmilt vastamisest, maailma kliima muutmisest jne.
Kui kohtutakse reaalsusega, tuleb pea alati tunnistada, et vanasõna “Suuga teed suure linna, käega ei kärbsepesagi!” peab paika.
Ühtpidi ei ole põhjust rõõmustada uudiste üle, mis räägivad meie kunagi nii õitsva maailmajao allakäigust. USA-ga lepiti kokku 15% tollimaksus ning lisaks lubab Euroopa Liit osta ameeriklastelt 750 miljardi dollari väärtuses energiakandjaid ning investeerida 600 miljardit dollarit USA-sse. Ilmselgelt on see kasulik USAle ja suures pildis muutub Euroopa taas vähem mõjukaks.
Teisalt tuleb olla optimistlik ja loota, et kui piisavalt valus hakkab, siis tuleb ka Euroopas lõpuks mõistus koju tagasi. Ärge saage valesti aru – praegusel liberaalsel eliidil ilmselt mitte, aga lõpuks saabub hetk, kus see ebademokraatlik läbikukkunud eliit minema pühitakse.
Majanduse konkurentsivõime alus on külluslikult kättesaadav soodne energia. Kui majandus õitseb, siis selle peale on võimalik ehitada geopoliitiline mõjukus, arendada kaitsevõimet jne. Kui sa püüad konkurentsis püsida subsiidiumide toel arendatava tuul-päike-akud-energeetika ning suurel hulgal sisse toodava tööd mittetegeva immigrandi abil, siis oled sa ette kaotanud. Loodetavasti hakatakse sellest kiiresti aru saama!
Rain Epler, EKRE Riigikogu saadik
