Maailmas on juba hakatud vahet tegema nendel inimõiguslastel, kes võitlevad põhiõiguste (õigus elule, toidule, peavarjule, haridusele, turvalisusele jne) eest, ning “inimõiguslastel”, kes esindavad marginaalseid vähemusi, kelle õigused on tõstetud inimõiguste tasemele.
Mõistagi kannatavad selle all päris hädalised – nii näiteks koormavad Lääne sotsiaalsüsteeme üle majanduspõgenikud, kes tulevad üldjuhul turvalistest maadest, samas kui sõja, nälja ja repressioonide eest põgenejaid, kelle elu on otseselt ohus, jäävad “järjekordades” tõrjutuks. Migratsioonist aga on kujundamisel “inimõigus”.
Eestis tegeleb pseudoinimõiguslusega Eesti Inimõiguste Keskus. Nii kirjutas Eesti Ekspress hiljuti: “Inimõiguste keskus kaebas PPA ukrainlastelt sõjaväepiletite nõudmise tõttu kohtusse.” Suurem pilt näeb laias laastus välja nii: “inimõiguslased” kaitsevad ukraina noormehe õigust jääda sõjast kõrvale, samas kui sõjameeste puudus Ukraina armees venitab sõda pikemaks ning selle tagajärjel kaotab üha enam inimesi õiguse elule ja turvalisusele. Võrdlus võib tunduda primitiivsena, aga on siiski tegelik ja toimiv.
Pseudoinimõiguslased topivad “vähemuste õigusi” igale poole ning seetõttu tekib sageli olukord, kus vasakliberaalse ideoloogilise rünnaku tagajärjel seatakse ohtu tegelikud inimõigused. Nii heiskas USA oma Afganistani Kabuli saatkonnale homolipu, kuid ei suutnud kaitsta naiste õigusi ning Joe Bideni kiire põgenemine pani afgaanlannad orjade staatusesse.
Seetõttu kirjutabki BNS: “ÜRO Afganistani inimõiguste olukorra eriraportööril on riiki sisenemine keelatud, ütles diplomaatiline allikas teisipäeval AFP-le.
“Richard Bennettit teavitati otsusest, et ta ei ole teretulnud Afganistani naasma mitu kuud tagasi,” kinnitas diplomaatiline allikas AFP-le pärast seda, kui kohalik meedia Talibani valitsuse avaldusele viidates keelust teatas.
Kui keeld kuid tagasi välja anti, rõhutas Talibani valitsus, et nende probleem ei olevat olnud inimõiguste jälgimise ja aruandluses, vaid Bennettis isiklikult.
Varem teisipäeval tsiteeris Afganistani Tolo News Talibani valitsuse pressiesindajat Zabihullah Mujahidi, kes ütles, et Bennett sai keelu, “sest ta määrati Afganistani propagandat levitama ja ta ei ole inimene, kelle sõnu võiksime usaldada”.”
Kahtlemata on Afganistan väga ebademokraatlik maa. Alates võimulenaasmisest 2021. aasta augustis on Talibani võimud jõustanud reegleid, mis põhinevad islamiseaduste rangel tõlgendamisel. Naistele on langenud suurem osa piiranguist, mis on nad avalikust elust tõrjunud. ÜRO on olukorda kirjeldanud “sooapartheidina”.
Samas aga on suur osa Lääne inimõiguslastest siiski propagandatöötajad, kes levitavad ideoloogilisi “uusväärtusi”, sealhulgas tugevate kultuuri- ja usutraditsioonidega riikides, kutsudes nii välja nii võimude kui ühiskonna kriitika ja vastuseisu, seejärel aga nende organisatsioonide tegevuse keelustamise.
Nii satuvad löögi alla ka need inimõiguslased ja humanitaartöötajad, kelle eesmärgiks on anda kannatavatele inimestele toitu, ravimeid ja muud esmavajalikku, laiemalt ka näiteks haridust. Õigust teistsugusele seksuaalsele orientatsioonile ei saa ega tohi kunagi panna ühele tasemele õigusega elule ja toidule.
Inimõigused, sealhulgas naiste õigused, kliimavõitlus ja veel palju olulisi elualasid on kohad, mille on enda kätte haaranud vasakideoloogiad, kes oma äärmuslusega keeravad vinti üle ning lõpuks kannatavad inimesed, kes jäävad ilma ka kõige elementaarsemast.
Uued Uudised
