TalTechi kaasprofessor Argo Rosin kirjutab ERRi portaalis avaldatud arvamusloos, et keegi ei kahtle kasvuhoonegaaside mõjus kliimale, kuid kaheldav on inimese mõju osakaal kliimale ning selle osakaalu hindamise usaldusväärsus. See lugu juba meedias laiutavatele isehakanud “ekspertidele” ja “faktikontrollijatele ei meeldi.
„Ebapiisavat infot ja tehnoloogilist valmidust ei kompenseeri ka teadusliku taustaga ekspertide hinnang. Sellest veel halvem on ajakirjanduse poolt loodud või isehakanud “ekspertide” teadmistel põhinevad hinnangud,“ kirjutab ta.
„Lihtsustatult, kui me hakkame loodusseadusi arvamuspõhiselt ümber mõtestama, siis võiksime füüsika- ja matemaatikaõpikud prügikasti visata, sest tugevam väitleja, filosoof või arvamusliider dikteerib tõe. Nii saab demagoogia abil taustsüsteemi alati sobivaks muuta. Näiteks, et Newtonile ei kukkunud õun pähe, vaid Newton koos Maaga kukkus õuna otsa.“
Rosina sõnul viib selline taustsüsteemidega mängimine meid Põhja-Korea või Vladimir Putini Venemaa taolisesse ühiskonda, kus võimuga määratakse õigus ja õigusega määratakse tõde.
Ta lisab: „Puudujäägid loodus- ja tehnikateadustes loovad soodsa pinnase olukorrale, kus ühiskondlikku arvamust mõjutavad liigselt kogukondade emotsionaalsed hinnangud või veendumused, mitte teaduslikud faktid. See viib lõpuks teisitimõtlejate tagakiusamise ja sildistamiseni, mida võib ka praegu ühiskonnas märgata.“
Rosin: „Arutelud inimtekkelisest kliimasoojenemisest peaks keskenduma vähem teaduslikule üksmeelsusele ja rohkem mudelite katselisele tõestatavusele. Keegi ei kahtle kasvuhoonegaaside mõjus kliimale, kaheldav on inimese mõju osakaal kliimale ning selle osakaalu hindamise usaldusväärsus ehk täpsus. Kui võtta faktina infot, et 2022. aastal Tonga vulkaani purse emiteeris rohkem kasvuhoonegaase kui kogu Maa terve aastaga, siis tekib paljudel õigustatud kahtlus, et inimese mõju kliimale on IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) aruannete prognoosides ülehinnatud.“
“Kõige alarmeerivam on ühiskonnas see, kui loodus- ja tehnikateadustes (sh kliimauuringutes ja ökoloogias) kasutatakse hinnangutel põhinevaid uurimismeetodeid seal, kus tuleks rangelt kasutada mõõtmistel ja katsetel põhinevaid lähenemisi,” lisab autor.
