Ajakirjanikud võivad küsida retooriliselt Eesti Energia buliimialike kalduvuste kohta, kuid ilmselge on see, et kui elektriarvetele laotakse muudkui otsa, siis maksab selle kinni kuulekas ja nurka surutud tarbija.
Postimees küsib: “Kes tasub uue 70 miljoni eurose arve? Elektritarbijat ähvardab veebruaris üllatus” ehk “Elering on teinud ettepaneku, et pärast desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust võiks tootmise ja tarbimise tariif senise nelja sendi asemel megavati kohta olla tootjale 5,31 eurot MWh kohta (0,53 senti kWh kohta) ja tarbijale samuti 5,31 eurot MWh kohta. Aastas tuleb eri arvutuste kohaselt maksta 60–70 miljonit – kui palju täpselt, ei tea veel keegi, kuid on teada, et uus maks/tasu hakkab kuidagi kajastuma alates veebruarikuust elektriarvetel.”
Kas olete tähele pannud, et selles riigis ei küsita kodanikult enam mitte millegi kohta arvamust – ei maksutõusude ega elektrihindade kohta, kõik lihtsalt laotakse rahvale kaela. Julgeolekumaksu kohta pidanuks igal juhul olema mingi diskussioon, et kuidas leida raha riigikaitsesse, aga ei midagi – väike seltskond Stenbocki majas otsustab kõigi 1,3 miljoni inimese eest. Oleks võimukambal veel mandaat, aga valimiskampaanias nad seda maksutõusudeks ju ei küsinud.
Meie, eesti rahvas, oleme otsustamisest lihtsalt välja lülitatud. Loeb Reformierakonna tagatuba ja Brüsseli käsk.
Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis olevat väidetavalt read, mille kohaselt on kodanikel lausa kohustus türannid kukutada…
Uued Uudised
