in

Poliitikas vahelduvad ullikesed ja komissarid

Uudiste järgi valiti poliitprojekti Eesti 200 juhtima taas Kristina Kallas. Eestile oleks parem olnud Hendrik Johannes Terras – sellised ennasttäis poliitilised naljanumbrid oskavad erakonda paremini põhja lasta, nagu seda tegi ka senine juht Margus Tsahkna. Kristina Kallas on Sorose koolis poliitkasvatuse saanud ja seega tugevam komissar, tema suudab Eestile rohkem kahju teha ja ilmselt erakonna ka kõrvupidi mudast kõrgemale tõsta. Kuigi sellist amorfset ja põhimõteteta moodustist nagu E200 on raske koos hoida.

Kunagi oli sotside eesotsas Indrek Saar, kes muutis erakonna homoparteiks ja kui seal uut liidrit valiti, hoiatasid paljud, et parem olgu ideoloogiline bolševik Saar kui tark ja külma kõhuga tšekist Lauri Läänemets – ja ongi näha, kuidas punamadrused on parteid kõvemini aktiviseerinud kui homoseksualistid.

Reformierakonnas on esiullikeseks Pärtel-Peeter Pere, kelle kohta ütleb Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan: “Pärtel-Peeter Pere on otsustanud muinasjutu ja pressiteate formaadid ühte sulatada.”

Ehk siis: “Reformierakonna seisukoht on nüüdsest, et peaks miljardite eurode eest kõiki Tallinna magistraale rekonstrueerima, et seal jääks autodele vaid üks sõidurada ning kullerid ja kaubavedajad peaksid hakkama edaspidi sõitma kastiratastega.”

Eestis ollakse jõudnud sinnamaale, kus võib juba öelda, et mingu elu parem Pere-sugustega kiiremini põhja, siis saavad hakkajad inimesed ehk neist mahajäänud varemetele midagi uuesti ehitama hakata. Kui tobukesi vahetavad välja poliitkomissarid nagu Lauri Läänemets ja Kristina Kallas, siis on vaevad alles ees.

Uued Uudised