in

Olulise tähtsusega riiklik kliimaküsimus Riigikogus langeb kokku Bolti kasvava autopargiga

Eestis toimuvad ülimalt küünilised mängud, kus valetatakse häbemalt ja aetakse samas oma küüned ühiskonnale sisse – nii on ka kahtlaste kliimameetmete ehk rohepesuga.

Neljapäeval on Riigikogus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele“ arutelu, mis on üks suur kliimavõitluse propagandaüritus. Kõik ettekandjad on kliimaideoloogid, Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton aga on eriline sellepoolest, et ta on Bolti omanike Villigite õde.

Eakas “idufirma” Bolt aga on tuntud selle poolest, et firma lobbistid reklaamivad eraautodest loobumist ning nende asemel Bolti rendiautode kasutamist. Ajal, mil punaroheline Tallinna võimuliit ahistab autoomanikke linnaplaneerimises, võttes neilt sõiduridasid ja riiklikul tasemel rünnatakse automaksuga, tahab Bolt näha oma autosid jalgrataste ja tõukside kõrval vuramas. Nii et autod jäävad alles ka jalgrattalinnas, aga vaid väljavalitute omad. Bolt, kelle omanikud rahastavad vasakliberaalseid võimuerakondi, saavad vastutasuks soodustusi, nende automaailm hoopis laieneb.

ERR kirjutab: “Nii Bolt Drive’i kui ka Citybee autorendifirmad plaanivad kas juba sellel või järgmisel aastal suurendada rendiautode arvu Tallinnas. Lähiajal on aga Boltil plaanis juurde tuua umbes 400 autot, praegu on tal neid umbes 1000.”

Eesti “kliimavõitlejate” (ja automaksu kaudu ka valitsuse) eesmärgiks on Tallinn jalgrattalinnaks muuta ning autoomanikele elu hapuks teha, kuid firma, mille omanikeks on kliimapaanika õhutajate pere, tekitab Tallinnasse autosid hoopis juurde. See asi peaks käima mõiste “rohepesu” alla.

Nii et olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele“ arutelu ei maksa tõsiselt võtta, seda teevad lobbistid, kes saavad ise rohepöördest majanduslikku kasu.

Uued Uudised

Samal teemal: Valitsuselt toetust ihkav Bolti omanik on toetanud valitsusevastast “tühjade südamete” liikumist