Eesti võimupoliitikute seas on kolme tõugu tegelasi: ühed, kes on narrid ja tõestavad seda pidevalt (Pärtel-Peeter Pere, Hendrik Johannes Terras, Hannah Lahe, Margus Tsahkna); teised, kes võimu juures olles valetavad ja sogavad teadlikult (Kristen Michal, Hanno Pevkur jt) ning need, kes viivad Brüsseli poliitikat ellu vargsi ja sõnakuulelikult, nagu Kristina Kallas, Liisa Pakosta ja mingi minister Andres Sutt.
BNS kirjutab pealkirja “Sutt: kliimaeesmärke on vaja ELi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks” all järgmist: “Sel nädalal Taanis Aalborgis toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel keskendutakse peamiselt Euroopa liidu 2040. aasta kliimaeesmärkidele, tänavuse kliima COPi ehk ÜRO kliimakohtumise ettevalmistusele, ning ka ülemaailmse plastireostuse vähendamise võimalustele.
Eestit esindanud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa Liidu pikaajaline kliimapoliitika peab suutma kohaneda kiiresti muutuva maailmaga, jäädes samal ajal teaduspõhiseks ning andes vajaliku suuna suurendada puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu.”
Kõigepealt: Andres Sutt on see minister, kes Kaja Kallase valitsuses taaselustas NLKP poliitika ujutada Eesti üle mujalt Nõukogude Liidust pärit võõrtöölistega. Suti eestvedamisel lahjendati selleks välismaalaste seadust, kusjuures minister tunnistas avalikult, et võõrtööliste all mõtleb ta venekeelset odavtööjõudu neist riikidest, mis kuulusid vanasti Nõukogude impeeriumi.
Sama sõnakuulelik ja libe on Sutt kliimahüsteerilistes ettevõtmistes. Samal ajal kui muu maailm tõmbab juba kliimavõitlust kokku, laseb Sutt vana joru edasi. Vägagi rumal on jutt, et kliimaeesmärkide täitmisega tõstetakse Euroopa konkurentsivõimet – just vastupidi, muu maailm ei poo enda majandusi kliimavõitlusega ja kasutab majanduses odavamaid võimalusi, mistõttu ennast ainsana hävitav Euroopa Liit muutub maailmas vähemtähtsaks.
Sutt esindab seda naiivitaride kampa, kes usuvad, et kui Eesti ja Euroopa on kliimavõitluses esrinnas, siis tulevad teised järgi ja ollakse taas pioneerid – see on rumal arusaam, kogu see tuule- ja päikeseenergiale orienteerumine on juba näidanud oma ebastabiilsust, haavatavust ja ennekõike on ta meeletult kallis, seda üritatakse massisubsideerimisega odavamaks teha, kuid see on vaid raha ümbertõstmine. Nn puhtad tehnoloogiad on ebaefektiivsed ja ülikallid ning nende juurutamine (kui need makstakse kinni) on ebateaduslik.
Nii käib meie minister välismaal kaasa kiitmas kliimaideoloogiale, mis näitab selgelt oma mõttetust; aga seda teevad teisedki ministrid, nagu välisminister Margus Tsahkna, kes levitab homoagendat ja õhutab valitsusvastaseid jõudusid välisriikides mässudele.
Õudne kamp on meil valitsuses, nagu omaaegsed bolševistlikud komissarid.
Uued Uudised
