Kliimaideoloogia väidab, et tuule- ja päikeseenergeetika toovat meile üliodava elektri, aga alates sellest, kui Eestis neid massiliselt kasutusele võtma hakati, on elektrihind laes olnud ja börsil püstitatakse rekordeid. Lubadused ja tegelikkus ei lähe kuidagi kokku.
Mujalt maailmast kostab üha enam, et see uus “puhas” energeetika on tegelikult kallis ja ebastabiilne, aga kliimameetmetega on sellele tekitatud odavuse oreool. Paraku kehtivad turumajanduses endiselt tasuvuse reeglid ja kõikjal, kus riiklikud subsiidiumid ära võetakse, sisiseb rohemull tühjaks.
Eestis püstitati eelmisel nädalal taas elektrihinna rekordeid, mille peale jäi propagandistidel rääkida vaid seda, et 2024. aasta suvel olevat hinnad veelgi rängemad olnud. Ja nüüd teatab BNS, et “Eesti ja Soome vaheline alalisvooluühendus EstLink 1 läbib esmaspäevast 29. augustini plaanilise aastahoolduse.”
Hooldus on kahtlemata vajalik, aga paljud inimesed on märganud, et seda tehakse alati sügise poole, kui päike enam nii aktiivselt ei paista ja “puhta energia” tippaeg on läbi, sest ka sügistormid ei lase tuulikutel hästi töötada, nende pöörlemist tuleb pidurdada. Võib tunduda vandenõuteooriana, aga just sel ajal ongi loogilisem, et remondiga hakatakse turusituatsiooni ähmastama, hoidmaks elektrihinda kõrgel nii, et tarbija ei saaks aru, mis toimub.
Estlinki hooldamine tippaegadel on juba sama legendaarne nagu Auvere elektrijaama pidev remont. Samuti tekib küsimus, et kas tänapäeva tehnoloogiad on sedavõrd nigelad, et Estlink vajab pidevat hooldust? Ja kaua läheb aega olukorra loomisega, kus hooldustööde negatiivne moment tasakaalustatakse mingi alternatiiviga?
Elekter on inimeste jaoks vältimatu nähtus ja kulu ning tootjatele ja levitajatele kullaauk, seega on turu solkimine rohkem kui tõenäoline, eriti veel laostava kliimavõitluse raames.
Uued Uudised
