Uudistest selgub, et kasvab nende noorte hulk, kes ei saa oma laenude tagasimaksmise ja muude rahaliste kohustustega hakkama, ja kuigi seda seletatakse noorte endi oskamatusega, on suur süü selles ka Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsetaval riigil.
Nii on Reformierakond aastaid kuulutanud, et riik olevat kindlates kätes ja inimestel olevat siin hea elada – selline võltsoptimism maksutõusude ja hinnakasvude ajal eksitab tugevalt ja paneb tegema valeotsuseid.
Kui noored arvavad, et riiki juhitakse hästi ja majandusvapustused on välistatud, võtavad nad julgemalt laenugi, sest ei arvesta võimalusega tööst ilma jääda, ei arvesta võimaliku rahalise kitsikusega kiiresti kallinevas majandusruumis, ei arvesta võimaliku maksujõuetusega – riik ju lubab jõukust. Ja enamasti on need noored just Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valijad.
Oma negatiivne roll kõiges selles on ka ministeeriumidel, pankadel ja teistel institutsioonidel, kes levitavad valitsuse tellimusel narratiivi, et kohe-kohe läheb kõik paremaks, majandus hakkab kasvama ja normaalne elu taastub. Mitte miski aga ei viita sellele, et asjad paremaks lähevad – ja taastumine on alati pikem protsess kui allakäik.
Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsus on loonud eksliku pildi heast elust – kuigi ise tõstavad nad makse ja kergitavad oma poliitikaga hindu, räägivad nad endiselt, et kõik olevat kindlates kätes, aga ei ole ju. Petta saavad ennekõike riiki usaldavad noored – järgmisel aastal läheb neil elus hakkamasaamisega eriti raskeks.
On veel üks valdkond, kus valitsus on rängalt neid valinud noori tüssanud – nimelt ei leia eesti noored enam Tallinnas tööd, kui ei oska vene keelt. Oma odavtööjõupoliitika ja ukrainlaste valimatu sisserändega on Reformierakond Eesti sisuliselt ära venestanud, venekeelne keskkond riigikeelt naljalt ei õpi, ettevõtjad orienteeruvad venekeelsele tarbijale – ja nii peab läänemeelne eesti noor hakkama töö saamiseks õppima agressorriigi keelt.
BNS: “Eestis on võlgnike seas viimasel paaril aastal kasvamas noorte osakaal, selgub võlgade menetlemisega tegeleva ettevõtte GS Core võlaportfelli analüüsist.
Trend viitab ettevõtte juhi Sofia Kirsimaa hinnangul ka puudulikele finantsoskustele ja liiga kergekäelisele laenudesse suhtumisele noorte seas.
“Kui kaks aastat tagasi moodustasid vanuses 18-29 noored 13 protsenti kõigist võlgnikest, siis eelmisel aastal juba 15 protsenti ja praeguseks on see näitaja 16 protsendini tõusnud,” rääkis Kirsimaa, kelle sõnul viitab jätkuv tõus probleemi süvenemisele.”
Uued Uudised
