Kliimaminister Yoko Alender väidab ajakirjanduses, et Venemaa püüdvat meid kliimateemadega lõhestada. Ühest küljest on taas tegu katsega kõiki oma ebaõnnestumisi Vene mõjuga seletada, teisalt aga töötavad kliimameetmed selgelt Venemaa kasuks, ilma et ta peaks püüdma midagi tehagi.
Delfi kirjutab: “Kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) rääkis Eesti Ekspressile, et kliimapoliitika vastases kampaanias on oma roll ka Venemaal. Delfile lisas ta, et Venemaa püüab kliimapoliitika vastasusega Eestit lõhestada.”
Mis toimub tegelikult?
Eesti suretas rohepöördega oma odava põlevkivienergeetika välja ja sõltub nüüd täielikult NordPooli kallist elektrist ning ebakindlatest ühendustest. Kallis elekter mõjub hävitavalt nii lihtinimeste kui ettevõtete hakkamasaamisele. Inimesed on toimuvast nördinud ja kaotamas usku riigi valitsejatesse – aga selles pole süüdi mitte Kreml, vaid Stenbocki maja ja superministeerium.
Päris räige on lugu Eesti lahtiühendamisega Venemaa energiasüsteemidest. Pealtnäha rõõmustav uudis, aga meie oma riik lajatab Vene mõju kadumise üle rõõmustavale rahvale: selle eraldumise maksate teie oma arvetega kinni. Hea asi muudetakse Eestis ikkagi negatiivseks sündmuseks. Riik võinuks tekkiva vahe kasvõi propagandistlikult enda kanda võtta, aga ei ühti, eraldumismaks tuleb klientide arvetele.
Rohepöörde negatiivsed mõjud on kõige tuntavamad Ida-Virumaal, kus on peamiselt venekeelne elanikkond ja kus on kõige tuntavam mõju ka idanaabri poliitikal, samuti Eesti Koos-parteil – seega mängib just valitsus sotsiaalse kriisi tekitamisega kaardid putinimeelsetele kätte. Uudised räägivad töötuse ja lootusetuse levikust selles piirkonnas.
Rohepööre annab Venemaale palju eeliseid. Venemaal on ohtralt naftat ja nende sõjamasin töötab fossiilsetel kütustel, seega liigub Venemaa edasi just tänu sellele, et ta kliimavõitlusest ei hooli, samas kui Euroopa Liit kägistab ennast sellega igati. Kliimavõitlus annab Venemaale igati soodsamad positsioonid kätte – Bideni-USA piiras naftatootmist kõvasti, Venemaa müüb naftat ja gaasi kogu maailmale, sealhulgas majandusühenduse BRICS liikmetele (ja ka paljudele lääneriikidele) ning saab sõjapidamiseks ohtralt raha.
Ukrainaga on vastupidi, teda rapitakse Lääne poolt juba sõja ajalgi kliimameetmetega. Ka Eesti on algatanud Ukrainas kliimaprojekte, kuhu pannakse suured rahad – selle asemel, et investeerida see raha õhutõrjesüsteemidesse.
“Oleme otsustanud, et see miljon, mis me siis panustame, läheb konkreetselt Ukraina keskkonnaprojektide ja kliimaprojektide toetuseks,” rääkis kliimaminister Yoko Alender pärast COP29 kliimakohtumist. Samas liiguvad venelased Ida-Ukrainas jõudsalt edasi, sest ukrainlastel pole mehi ja laskemoona.
Alenderi jutu peale võiks öelda, et muidugi kasutab Venemaa teie lollused ära. Kogu läänelik kliimavõitlus, olgu ta hea või halb, annab praegu agressorriikidele, sealhulgas Venemaale, kätte väga soodsad positsioonid, ilma et nad selleks peaks ise vaeva nägemagi.
Uued Uudised
