EKRE Lõuna-Eesti poliitik Mati Kuklane vaeb oma sotsiaalmeediapostituses hetkel Eestis toimuvat.
“Igal neljapäeval olen kirjutanud meie majandusest. Paraku tuleb jälle tsiteerida klassikuid ehk Läänerindel muutusteta.
Kõrgelt tasustatud rahandusministeeriumi ja Eesti panga analüütikud hõiskasid eelmise aasta lõpus, et aastal 2024 pöörab meie majandus kasvule, küll pisikesele, aga siiski. Kodanik Mati Kuklane julges selles kahelda ja kirjutas siin: LANGUS JÄTKUB.
Statistikaameti kiirhinnang: Eesti majandus langes esimeses kvartalis 2,1%. See tähendab: maksude laekumine väheneb ja oht uuteks ja kõrgemateks maksudeks tõuseb. Tõenäoliselt minnakse ka pensionite kallale. Mitte küll enne valimisi, sest õiged seltsimehed peavad Euroopas oma soojad kohad kätte saama. Ega nomenklatuur ju enda ja toiduahela hüvesid ei vähenda.
Aga tasakaal peab ju valitsema. Majandus on sel aastal 2,1% langenud, aga peaministri erakonna toetus sama palju tõusnud. Võimalik vaid Eestis.
Valitsus kavandab minna suvepuhkusele midagi otsustamata, plaani koostamata, kaos riigi rahanduses süveneb endise hooga, järgmine kord hakatakse raha peale mõtlema augustis. Raha põletamine jätkub, juba iga kaheksas euro riigieelarves on laenatud.
Tänavu kasvab intressikulu 240 miljoni euroni ja Eesti Panga hinnangul peame 2028. aastal maksma juba pool miljardit intresse aastas. Sinna läheb meie planeeritud automaks, mitte teedele-tänavatele, vaid pankadele, mis praktiliselt Eestist maksuvabalt välja viiakse.
Kui inimese kuluralli lõpeb tavaliselt kohtutäituri büroos, siis riigi puhul on näide ees finantskriisi aegsest Kreekast – maksejõuetuks muutunud riigile antakse välisabi, mille tingimus on, et meie kulutuste üle ei otsusta enam meie ise, vaid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) läkitatud eksperdid.
Siis ei ole enam jutt pensionifondi ja riigipalgaliste sissetulekute külmutamisest, vaid kümnete protsentide kaupa kärpimisest. Kui praegu külastavad ilusalonge ja muid sarnaseid asutusi valdavalt arstid, õpetajad ja riigitöötajad, siis IMF kontrolli all olles see kaob, pensionärid pole võimelised enam ravimeid soetama ja ei mingit tasulist arstiabi, sest rahval pole raha. Kinnisvara hinnad hakkavad langema ja pangad lõpetavad laenude andmise eraisikutele. Keskmine eluiga langeb ja noored lahkuvad riigist. Lõpetame nagu aastas 1990, aga uuesti riiki üles ehitada pole meil kellegagi.”
