Aastal 2003 oli Eesti riigi eelarve umbes 3 miljardit eurot. Kõik toimis, sündis üle 14 000 lapse, murjameid ei hulkunud meie tänavatel, ravijärjekorrad olid olematud, toit ja muud kaubad kaugelt odavamad Euroopa keskmisest, tööpuudus olematu ja riigivõlg marginaalne.
Reformierakonna ja sotside võimuletulekuga algas Eesti allakäik. Rohkesti tähelepanu pöörati igasugusele tilu-lilule. Jõudsasti hakkas suurenema ametkond ja nende hüved. Igasugu sihtasutusi ja MTÜ-sid tekkis nagu seeni peale vihma.
Eesti rahvuslus kuulutati riigi vaenlaseks nr 1 ja põhitähelepanu pöörati seksuaalvähemustele, keda Eestis piditi hirmsasti diskrimineeritama. Sügavalt astuti roheämbrisse ja rumalatesse europrojektidesse, mis lõppkokkuvõttes ei vii Eesti elu edasi, vaid suurendab ainult bürokraatiat.
Kuhu me siis oleme täna jõudnud? Riigieelarve on juba 18+ miljardit. Igal aastal laename +2 miljardit juurde. Lapsi sünnib meil u. 8000 aastas, ravijärjekorrad on meeletud, tööpuudus peale Hispaaniat ja Soomet kolmandal kohal Euroopas, hinnad Euroopa esirinnas.
Kogu selle allakäigu peaarhitektid on sotsid ja oravad, kelle tegevuse tulemusel on kõik demokraatlikud protseduurid sisutühjaks muudetud, e-valimistega poliitiline konkurents hävitatud, sõltumatu valimiste vaatlemine võimatu, tulemused etteaimatavad ja sageli ei otsustata neid valimiskabiinides, vaid e-valimiste korraldamise eest vastutavate ametnike kabinettides.
Valimised on tulemas. Igaüks võiks mõelda, kellele ta oma hääle annab ja mis on selle tagajärg. Oravatele, sotsidele ja 200-le antud häälte tagajärgi kirjeldasin eespool. Isamaa on ka tuulelipp. Prooviks õige EKRE-t.”
Mati Kuklane
