Eilne postitus oli nagu vee viskamine tulistele kividele. Sisin oli kõva. Liberaalne front saatis oma parimad trollid minu vastu. Üle 200 kommentaari ja pea 20 000 vaatamist.
Küll leiti, et terves Euroopas enam lapsi ei sünni ja selline ongi trend, unustades, et terve Euroopa põeb rasket tõbe, nimega liberalism. Samal põhjusel käib ka alla meie eksportiv tööstus, Saksamaaga eesotsas.
Samuti heidetakse ette murjamite hordide liikumise kritiseerimist meie tänavatel. Kus nad siis peavad liikuma, küsitakse. Muidugi Abuja, Nairobi ja Damaskuse tänavatel, seltsimehed, kas seda on nii raske mõista?
Ja muidugi e-valimised, selle nimel ollakse valmis dzotile viskuma. Ju saadakse aru, ilma nendeta on laul lauldud. Samuti sogatakse tööpuuduse teemadel – Eurostat ütleb selgelt, Eesti tööpuudus on Euroopas kolmas, Hispaania ja Soome järel. Samuti on suu vett täis, ei taheta kommenteerida meie riigivõla, inflatsiooni ja majanduse suurimat allakäiku.
Ära peab lõppema kiidulaul Euroopa Liidule. See organisatsioon on ennast ammendamas, tohutu bürokraatlik masinavärk ja on tõeline ankur kogu Euroopa majandusele. Kardan, et see monstrum vajub oma raskuse all lähiaastatel kokku. Mis saab meie rahandusest, majandusest, säästudest, pensionifondidest – keeruline prognoosida. Tõenäoliselt oleme tagasi aastas 1991.
Tuleb eeskuju võtta Slovakkiast ja kuulutada Eesti seadused prioriteetseks ja lõpetada 20 soo propaganda. Meil on kaks sugu – mehed ja naised. Kastreeritud ja ümberlõigatud on invaliidid, mitte “sood”. Sündinud on nad ikka poiste ja tüdrukutena. Eesti keeles ei ole väljendeid “He, She, It”. Keegi ei küsi, kas sul sündis “it”, ikkagi kas poeg või tütar.
Aga meie sotsidele, oravatele ja 200 tegelastele see vist kohale pole jõudnud.
Mati Kuklane,
EKRE Võrumaa poliitik
