Ukrainas käivas sõjas on idarindel muutusteta, ütles reservkolonelleitnant Leo Kunnas “Ukraina stuudios”. Tema sõnul peaks Ukraina relvajõudude suurus olema sõja võitmiseks 1,5 kuni kaks miljonit sõjaväelast.
USA kiitis hiljuti heaks enda lubatud suure sõjalise abi paketi Ukrainale, samuti on käivitatud mitu muud algatust Ukrainale relvastuse ja laskemoona andmiseks. Kunnas tõdes, et isegi kogu selle abiga ei ole Ukrainal siiski võimalik suuremat vastupealetungi alustada.
“Kui võtame kogu selle abi kokku, mida Ukraina saab lähema suve ja sügise jooksul – võtame Ameerika Ühendriikide abi, võtame Tšehhi 800 000 mürsu initsiatiivi, võtame F-16 initsiatiivi –, kui need initsiatiivid kõik täituvad, siis see annab Ukraina vägedele võimaluse rinnet stabiilsena hoida umbes järgmise aasta suve lõpuni või sügiseni. Aga nendest vahenditest ei jätku suuremaks operatiiv- või ammugi strateegilise tasandi vastupealetungiks, millega oleks võimalik tagasi võtta ulatuslikku osa kaotatud territooriumist,” rääkis Kunnas.
Tema sõnul aitaks Ukrainat muutus mobilisatsioonis. Kunnas selgitas, et Ukraina püüdis eelmisel aastal jõuda enda relvajõududes miljoni sõjaväelaseni, aga tegelikkuses jõudsid nad umbes 700 000 kuni 800 000 inimeseni.
“Et sõda võita, selleks peaks Ukraina oma sõjaväge, relvajõude suurendama vähemalt pooleteise miljoni inimeseni, soovitavalt kahe miljonini, sest see võimaldaks neil üksusi regulaarselt välja vahetada ehk roteerida rindejoonel ja samas ka luua vajalikud reservid pealetungiks,” lisas Kunnas, kelle sõnul ei suuda Ukraina seda eeloleva suve jooksul teoks teha.
“See eeldab ka kogu suhtumise ümbervaatamist nii personali kui ka väljaõppesse ehk mobiliseerida tuleb mitte ainult Ukrainas siseriigis, vaid püüda ka sõlmida kokkuleppeid partneritega, et välisukrainlasi kaasata sõjategevusse. Kõik need arengud ilmselt umbes aasta või kahe jooksul ka aegamisi toimuvad, mõni protsess lihtsalt on inertne, ei lähe nii kiiresti,” rääkis ta.
“Ukraina lootis väga palju ja see töötas väga hästi 2022. aastal, kui neil oli palju reservväelasi, kes olid osalenud Donbassi sõjas juba 2014. aastast saadik. Nüüd nad on kõik kaasatud juba rindele, paljud on surma ja haavata saanud. Nüüd on vaja täiesti põhimõtteliselt uut lähenemist mobilisatsioonile,” lisas Kunnas.
Kunnase sõnul on seis rindejoonel praegu tasavägine ning Ukraina vägedel on arvestades nende laskemoonapuudust isegi hästi läinud.
Kunnas selgitas, et lahingud on praegu peamiselt kahel suunal: Otšeretõne küla suunal, kus Vene väed on viimastel päevadel teinud läbimurde, ja Tšassiv Jari linna piirkonnas.
“Otšeretõnes on Vene pool saavutanud aprilli lõpus, mai esimestel päevadel sellise sissemurde, mille ulatus on umbes 10 kilomeetrit ja laius umbes seitse kuni kaheksa kilomeetrit ehk on umbes 80 ruutkilomeetrit suutnud hõivata viimase umbes poolteise nädalaga. Ja Tšassiv Jari piirkonnas käivad ka lahingud. Bahmuti ja Tšassiv Jari äärelinnade vahe on umbes 10 kilomeetrit ehk kui arvestame, et Bahmut langes eelmise aasta mais, siis me näeme, kui kaua Vene vägedel on kulunud järgmise linnani jõudmiseks,” rääkis ta.
Kummalgi asulal ei ole Kunnase sõnul strateegilist ega ka operatiivtasandi tähtsust, vaid esimesed tõeliselt tähtsad linnad on Slovjanski ja Kramatorski kaksiklinn.
“Vene väed 2022. aastal olid sealt 10 kilomeetri kaugusel juba, nüüd on ikkagi nende linnadeni maad umbes 30 kilomeetrit. Ja Otšeretõnest on Donetski oblasti piirini 40 kilomeetrit, kui minna lääne suunas, ja kui minna põhja suunas, siis on oblasti piirile lausa 100 kilomeetrit. Tegelikult kogu sõjategevus viimase pooleteise aasta jooksul ehk siis alates novembrist 2022 on käinud vähem kui 0,2 protsendi suurusel territooriumil Ukraina kogu territooriumist, mis on 603 000 ruutkilomeetrit. Sellest üks protsent on sel juhul ju 6300 ja 0,1 protsenti on 630 ruutkilomeetrit. Siis te näete seda võrdlust, mida tähendab 80 ruutkilomeetrit või 100 ruutkilomeetrit,” rääkis Kunnas.
Tema sõnul näitab see, et seis sõjas on tasavägine. “Ei ole vale öelda ka idarindel muutusteta või siis väikeste taktikaliste muutustega.”
Kunnase sõnul ei ole ka Vene vägede poolelt praegu suuremast pealetungist juttu.
“Kes neid rünnakuid siis teevad? Me saame rääkida rünnakutest, me saame rääkida põhiliselt rühma ja roodu ehk kompanii suuruste väikeüksuste rünnakutest. Kui Vene pool proovis aprillis tugevdatud pataljoni pealetungi ehk siis tankide ja jalaväe lahingumasinatega, see kohe ebaõnnestus. Ehk kumbki pool ei ole mingeid suuremaid väekoondisi saanud pikka aega enam rakendada,” selgitas ta.
Allikas: ERR
