in

Lehtse prügikastipõleng paljastas meie poliitikute kahepalgelisuse

Eile öösel pandi Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtses kortermaja ääres põlema mitu prügikasti. See oleks võinud lõppeda väga traagiliselt, kui maja tuld oleks võtnud, ohus olid ka lähedal parkinud autod. Ajakirjanduses oli selle kohta üks väike nupuke.

Info kohaselt oli leekides üks konteiner, mis asub vastu maja seina. Päästjate kohale jõudes olid tules kaks konteinerit.

Mäletatavasti siis, kui Vaos pisteti pagulaskeskus samamoodi majanurk põlema, oli kohe ebaproportsionaalselt suur kisa lahti, hakati süüdistama rahvuslasi pagulaste kiusamises, siseminister lendas kohe kohapeale jne.

See oli täpselt kümme aastat tagasi. Ilmusid poliitiliselt laetud lood, üks pealkirjade stiilinäide oli: “Süütaja kuri käsi keeras pagulassaagas uue lehekülje”. Päris hull üleskütmine.

Valitsuspoliitikud võtsid sõna, nimetades seda vihakuriteoks (Sven Mikser, Jevgeni Ossionvski jt), argpükslikuks teoks (Urmas Reinsalu) jne. President Ilves nõudis igalt parlamendierakonna esimehelt seisukohavõttu.

“Mis toimub inimese peas, kes teadlikult läheb põlema panema maja, kus elab üle 60 inimese, kellest 13 lapsed?” küsis toonane siseminister Hanno Pevkur traagiliselt. Praeguse Lehtse põlengu puhul ei küsi seda keegi, ometi on tegu samuti samasuguse kortermajaga, kus elab kümneid inimesi. Ahjaa, vahe on selles pisikeses detailis, et seal olid ohus meie oma inimesed…

EKRE hinnangul näitas toonane süütamisjuhtum Vaos selgelt, et valitsuse kahepalgeline poliitika massilise immigratsiooni küsimusse oli Eestis juba siis hakanud andma hirmuäratavaid tulemusi.

“Poliitikute reageering Vao juhtumile paljastab halastamatult, et praegune võimueliit hoolib võõrastest selgelt rohkem, kui oma inimestest,” teatas erakond. Tuletati ka meelde, et EKRE on tungivalt nõudnud kolmandast maailmast pärit immigrantide hulga hoidmist absoluutses miinimumis, kuna ka meist palju jõukamates ja immigratsioonisõbralikumates riikides ei ole suudetud ära hoida konflikti põliselanike ja sisserännanute vahel. Tuletagem meelde, et see kõik toimus juba 2015. aastal.

Ja nüüd on Lehtse kortermaja seinas samasugune põlengujälg, aga ei mingit soigumist meie poliitikuilt ega meediast. Aga mis siis, kui selles majas oleks elanud juhuslikult pagulased, näiteks ukrainlased?