Eesti kütusemüüjad ja vedajad paluvad valitsusel langetada diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini, mis teeks liitri kuni 12 senti odavamaks. Kui Läti ja Saksamaa langetavad kütusemakse juba oktoobrist, siis Eesti rahandusministeerium on ettepaneku seni tagasi lükanud.
Viie erialaliidu ühispöördumine saadeti riigikantseleisse neljapäeva õhtul. Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Transpordikütuse Ühing, Eesti Maanteetranspordi Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ning tarneahelate juhtimise ühing PROLOG.
Eestis on diisli aktsiis 428 eurot tuhande liitri kohta. Kui see langetada EL-i tavapärasele miinimumile ehk 330 eurole, odavneks liiter koos käibemaksuga umbes 12 senti. Liidud paluvad kaaluda ka bensiini aktsiisi ajutist langetamist. Nende andmeil on Eestil EL-i riikide seas bensiiniaktsiis 8. ja diisliaktsiis 10. kõrgeim.
Kui kriis ja kõrged hinnad püsivad, võiks liitude hinnangul küsida Euroopa Komisjonilt ja EL-i nõukogult luba minna miinimumist veel allapoole. Energiamaksustamise direktiiv iseenesest lubab sellist erandit küsida. Tänavu on säärase loa saanud näiteks Rootsi ja Horvaatia.
Eeskujuks toovad liidud Saksamaa, kus bensiini ja diisli energiamaks langeb 1. oktoobrist aasta lõpuni 14 senti liitrilt. Koos käibemaksuga teeb see umbes 17 senti. Pöördujad toovad välja, et Saksamaa konkurentsiasutuste hinnangul jõudis mai ja juuni samasugune maksukärbe suures osas tarbijateni.
Samas Lätis läks kevadel teisiti. Läti konkurentsiameti analüüsi järgi jõudis diisliaktsiisi langetusest jaehinda vaid veidi üle poole.
Liidud meenutavad, et peaminister Kristen Michal lubas 30. aprillil kütuseturu olukorda regulaarselt hinnata ega välistanud aktsiisi langetamist. „Valitsus ei tee kindlasti nii, et ta paneb kapiukse kinni ja enam selle peale ei mõtle,“ ütles Michal toona.
Pöördujate hinnangul on nüüd aeg see hinnang anda. Kui Eesti Läti sammule ei vasta, liigub nende sõnul tankimine üle piiri. „Juba praegu valitakse tankimiskohta liikmesriikide hinnataseme järgi, eriti rahvusvahelises pikamaaveos, kus suure kütusekoguse tõttu mõjutab ka mõnesendine hinnavahe ettevõtja kulusid märkimisväärselt,“ seisab pöördumises. „Kui Eesti naaberriikide maksuleevendustele ei reageeri, on ilmselge tagajärg piiriülese tankimise suurenemine ja kütusemüügi liikumine Eestist välja. See ei ole pelgalt teoreetiline risk, vaid varasemate aastate kogemusega kinnitatud majanduskäitumine.“
Rahandusminister Jürgen Ligi on aktsiisilangetust tagasi lükates öelnud, et olukorras, kus kütuste hinnatõus ei ole Eestiga kuidagi seoud, pole mõistlik hinda kunstlikult alla suruda ja nõudlust seeläbi ergutada.
„Riik ei saa ega peaks püüdma iga maailmaturu hinnaliikumist aktsiisimäära muutmisega kompenseerida,“ ütles ka rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi hiljuti Ärilehele. Ministeeriumi arvutuste järgi läheks mõlema kütuse aktsiisi viimine kogu järgmiseks aastaks EL-i miinimumini riigile maksma umbes 210 miljonit eurot.
