Kolumnist Karl Olaf Rääk kommenteerib Eesti Ekspressi artiklit sõjahüsteeriast Eestis ja selle puudumisest samuti Venemaaga piirnevas Soomes, lisades, et loo autoriteks on need, kes siiani on ise samuti paanikanupule vajutamisest osa võtnud.
“Märgiline pealkiri, märgilised autorid.
Miks meie ei ole nagu Soome? Äkki seetõttu, et meil puudub ajakirjandus kui selline. Ajakirjanduse asemel on silmitu ja arulage propaganda. Ja seda propagandat õhutavad, ennäe, kõige innukamalt needsamad autorid, kes siin imestust teesklevad.
Miks on meil sõjahirm? Sest rahva teadvuse kaitsmise asemel, tõe rääkimise asemel on massimeedia valinud kõige sõgedama propaganda levitamise. Sealhulgas ka sõjapropaganda. Massimeedia on otseselt süüdi selles, et osad inimesed, eriti noored, tõsimeeli sõjahirmu käes kannatavad.
Väliskapital lahkub? Üllatus-üllatus, ka välisinvestorite jaoks tehakse ülevaateid riigimeediast ja kõik, mida siin võimendatakse, läheb otsuste tegemisel arvesse. Kes tegi? Ise tegi!
Mida rohkem maailm normaalsuse poole pöördub, seda rohkem hakkame nägema avaldusi stiilis “meie olime puu otsas, kui pauk käis”.
Kõige hullemad kurja käsilased hakkavad käsi laiutades ringi käima, imestades kuidas asjad ikka nii valesti on läinud ja ei tea, kes kõiges nüüd süüdi võiks olla, keegi peab ju süüdi olema ja igatahes mitte nemad.
Kõige ehedam näide välismaalt on kurikuulus Anthony Fauci, kes tõsimeelse härdusega kinnitab, et tema ei ole kunagi mingit maskikandmist ega vaktsineerimist nõudnud. Kuigi vastupidine on dokumenteeritud fakt, ei takista see teda lapsikult valetamast.
Kurja käpikud ongi sellised: halastamatult õelad seni, kuni võim käes ja kui hakkab tunduma, et piiramatu võim on kadunud ja tasumise tund lähenemas, siis muututakse õnnetuks ohvriks, keda kuri maailm kiusab. Siis nad ei tea midagi, ei mäleta midagi, pole midagi teinud.
“Jälestusväärne” on kõige tugevam negatiivne sõna, mida Piiblist leida võime. Nende inimeste, kui võime nii öelda, käitumine on jälestusväärne.”
