in

Kõlavatest sõnadest hoolimata tundub Rheinmetalli laskemoonatehase tagasilükkamine Eesti kaotusena

Eestile on üks suurinvesteering kaduma läinud ja kuigi võimupoliitikud väidavad, et loobusid ise, ei tundu miski selles jutus klappivat.

ERR vahendab: “Läti teatas neljapäeval Saksa relvafirmaga Rheinmetall sõlmitud kokkuleppest rajada riiki 275 miljoni euro eest suurtükiväe laskemoonatehas, milles riigi osalus on 49 protsenti. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Rheinmetall on teinud sarnase pakkumise ka Eestile, kuid Eestile ei tundunud see pakkumine sobiv.

“Need pakkumise tingimused olid sellised, et Eesti maksumaksja taskust oleks läinud väga suur hulk esiteks selle osaluse omandamiseks, siis kohustus neilt osta ja sellega ei oleks kaasnenud Eestile enamusosalust – nii, nagu me näeme praegu ka Läti pakkumisest,” sõnas Pevkur.”

Pevkur kukkus sisse esimese valega – millal on Reformierakond üldse hoolinud Eesti maksumaksjast? Makse tõstetakse ja laenu võetakse tuima näoga. Pigem vastab tõele sotsiaalmeedias avaldatud seisukoht, et nii jäänuks poliitoravatele endile vähem, mida tasku pista.

Eesti pool väidab, et tal on teine pakkuja olemas, kuid… “konkreetse ettevõtte nime saab välja öelda pärast kaitsetööstuspargi hanke lõppu.” Reformierakonda tundes võib sügavalt kahelda, kas selline firma ikka on olemas, võidakse ka hetke valimisaega arvestades valetada. Seda kinnitavad ka minister Keldo põhjendused ERR-is, et olevat vaja vastavat bürokraatia vähendamist – millal on Reformierakond varem ametnikkonda puutunud? Vaadake, mis toimub Riigikontrolli hinnangu kohaselt kaitseministeeriumis.

Kahtlusi kinnitab ka kaitsetööstusliidu juht Taavi Veskimägi, kes ütleb, et Eesti kaitsetööstus saab olla ainult eksporditööstus, sest Eesti kaitsevägi ja Eesti riik ise on liiga väike klient, et majanduslikult need ettevõtted oleksid edukad, ja nemad loovat “ise palju kõrgema lisandväärtusega töökohti”.

Nii et laias laastus on tõenäoliselt tegu allakäinud majandusega Eesti valitsuse uue valega, varjamaks oma põrumisi. Siia pole tulnud ühtegi olulist kaitsetööstuse investeeringut.

Lätis aga on kõik asjad hästi. Läti kaitsekorporatsioon juba rajab Lätti teistki tehast – Iecavas hakatakse valmistama suurekaliibrilist laskemoona. Valmieras on hoo sisse saanud Patria soomukite valmistamine. Samuti juhib Läti koos Suurbritanniaga droonikoalitsiooni. Nüüd tuleb ka Rheinmetalli laskemoonatehas. (ERR-UU)