Tsau, Elts. Esitasin tehisintellektile küsimuse, kuidas kutsuvad sõbrad Olari Eltsi. Robot vastas, et Olaril ei ole sõpru, aga kui oleks, siis nad kutsuksid teda Olgaks. Nii head sõbrad me ka ei ole. Seega jätan formaalsused kõrvale ja pöördun edaspidi sina vormis. Sul on peenike pihus, vesi ahjus ja su silm haiseb, nagu ütleb Jaan Pehk.
Ma ei tee seda fakti teatavaks üleoleku, põlguse ega kahjurõõmuga, pigem pöördun kui vanem kolleeg noorema poole, mõista püüdes, eelkõige heasoovlikult. Noori ja ka vanemas eas algajaid luuletajaid olen ma treeninud ja nõustanud ning järje peale aidanud polkude kaupa ja oleme ausad, ebasoosingusse sattunud artistina oled sa ikka täielik kollanokk.
Võid teha vigu, mida hiljem parandada on võimatu. On mõned asjad mida sa pead teadma. Unehäired, maohaavad, stress, kerge paranoia, sundmõtted, raske paranoia, meelepetted, südamerikked, krooniline paranoia. Nii see käib. Kui on probleeme vererõhuga, siis ei oskagi muud soovitada kui minna kirikusse ja palvetada.
Magad ehk paar tundi päevas ja peas keerlevad huvitavad ideed: värdjad, lurjused, sitakotid, pederastid, kommunistid, kuradi eided, persseaugud, ukrainlased… Seda karusselli sul peatada ei õnnestu. Kogu selle jama taustal kumiseb peas ühe metsiku Ida-Euroopa riigi hümni sulnis meloodia.
Üldjuhul on see lõpp ja ei mingit koledat kivi Metsakalmistul. Aga kui lubate, ma keskenduksin meeleldi võimalikele, kuid haruldastele eranditele. Teoreetiliselt on võimalik ellu jääda. Täpsustan, sellest helgest perspektiivist on veel vara rääkida, sul on kõige halvem alles ees. Kõik algab kärpimisest ja närutamisest.
See on sõnum, mille mõte on: kao kus kurat, korista ennast jalust või muidu… Aus pakkumine, nad võivad sinuga teha, mida nad tahavad ja seda nad ka teevad. Nad juba teevad, ehk oled märganud. Kusjuures sooritus pannakse toime kõige alandavamal kombel. Parem kui sa ise, mõtle lähedaste peale…
Soovitan mõelda, mõtle veel. Piinamises on nemad, kultuuriametnike süvariiklik kakandiporuks, vilunud ja eriti tõhusad, nad naudivad seda. Mida haledamalt sa käunud, seda põrutavama orgasmi nad saavad. Olen märganud, et selles olukorras ei ole mõtet kellelgi soovitada meelekindlust, mehemeelt ega pikka nuga.
Vara veel, sa mõtled, et see läheb mööda, et tegemist on mingi arusaamatusega, prooviks ikka kuidagi heaga… Altkäemaksu ära paku, see on viga. Muidugi võtavad, aga kasu sellest ei ole, nad saavad sealt rohkem, palju rohkem, rohkem kui sa oskad ette kujutada. Tõelised äraostmatud. Kui pappi on, siis osta parem kulda, kulda ja hõbedat.
Sa ei tee muidugi midagi, sa ei julge. Ehk vihastad veel kellegi välja. Mõne suurema nina kultuurkapitalist. Asi ei ole isiklik, see on globalistide poliitika ja reeturite igapäevane leib. Muuta seda ei saa. Laviin tuleb mäest kolinal alla ja sina oled tal teel ees. Ajalugu tunneb kultuuriheerosi, kes eelistasid siseneda teise ilma, saapad jalas. Maitse küsimus, isiklikult ei pea kuigi tähtsaks, pealegi on paelte sidumisega alati kohutav jama.
Aga jah, kärped lähevad iga päevaga halvemaks ja halvemaks. Raha lihtsalt ei ole. Läbi võiks ju saada ka natuke lihtsamalt, aga kui see mõte sulle lõpuks kohale jõuab, ei anta enam midagi, mitte sentigi. Ja ära üllatu, kui sa ühel hea päeval leiad ennast kohtupingi eest ja lisaks sellele pead klaarima politseiga valekaebusi, mille on esitanud loll eit sealtsamast kapitalist.
Kas just inimesed, aga nad on loovad ja laia maailma peetimiskogemusest võidakse sulle kaela tõmmata mida iganes. Ahistamine, pedofiilia, riigireetmine või liitmine töötukassa või estofiilide kontserdiga. Minu meelest huvitav idee, miks mitte liita ERSO kliimaministeeriumi ja soolise võrdõiguslikkuse avalikõigusliku debiilikuasutusega.
Mina ei ole hulluks läinud, sinu kohta ei julge lubada, aga mis puutub sm Allikmaale, siis pole üksi ükski maa – seda palun silmas pidada. Ma ei ole kunagi ega kusagil öelnud, et sa peaksid vene hümni mängima. Samas on soovitav kirjutada memuaare, aga paberil ja täiesti ausalt, käsikirja hoida ahju kõrval kastis nagu Elo Tuglas.
Kui tahad kellelgi kätega kallale minna, siis parem ära mine. Ma ise muidugi kahetsen, et ei läinud. See on nii ja naa. Me olime kärpimise juures, jõudsime liitumise juurde, edasi on lihtne, leping lõpeb ära ja uut ei paista kusagilt. Huvitav miks? Küsida ei ole kelleltki, sest keegi ei räägi enam sinuga.
Millegipärast hoiavad eemale nagu pidalitõbisest. Lehed ka ei kirjuta, ja kui siis ainult mingit täielikku haiget kelbast. Kas nad siis tõesti on kõik omavahel kokku leppinud või on limukatel mingi telepaatiline keskkomitee… juhtuda võib veel üht koma teist, aga see kõik viib välja ühte kindlasse punkti.
Pole tööd, pole sulli, pole feimi, pole Eltsi ega ERSOT, nagu poleks olnudki. Mingil hetkel ehk tuled tsüklist välja ja otsustad ministeeriumist läbi astuda, tavaliselt pakuvad kohvi. Enam ei paku. Ministriks on vahepeal tõstetud keegi näkane lumivalguke, kes ERMis jalgu hargitab ja harude vahel viiuldab, nii et Paganini ise kahvatab.
Ma ei tahaks olla sinu nahas. See ei ole see Eesti NSV… Täiesti nõus, see on üks teine Eesti ESV, aga globalistide GULAGis ellujäämise reeglid on samad:
Ela päev korraga ilma vähimagi kahetsuseta. Ära mõtle kogu aeg Allikmaale ja Purgale – keskendu ainult tänasele päevale, et vältida meeleheidet ja halbu otsuseid. Hoia “stabiilset, ükskõiksuse meeleseisundit”, et säilitada jõudu.
Varasta targalt, ära riski karistusega. Ole ettevaatlik: ära avalikusta oma plaane ega edusamme, “avalikustamine tähendab kaotust”. Eriti oluline on vältida nõrkuse märke – see teeb sinust saaklooma ja kiirendab surma veelgi.
Kättemaksuks vali Sven Sildnik Riigikokku, siis tehakse nende värdjatega seda sama, mis nad tegid sulle. Palju avalikke ja lõbusaid kultuurireeturite hukkamisi, veerevad ka sinu lemmikpead. Kuidas elutööpreemiaga oleks? Läbirääkimiste küsimus. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 11.10.2025
