Tegelikus õigusriigis juhindutakse kõiges seadustest ja menetlust saab alustada ainult siis, kui seadust on kindlalt rikutud. Ka prokuratuuriseaduses ja põhimääruses on kirjas, et prokuratuur kui riigi esindaja tegutseb, lähtudes seadustest ja seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.
Aga Eesti moodi “õigusriigis” nii ei ole. Meil on kõige aluseks mingi müstiline “siseveendumus”.
“Praegu oleme seisus, kus meil on kogutud tõendite põhjal SISEVEENDUMUS, et on toimunud keelatud rahastamine ning on alust menetlust jätkata, et selgitada välja, kas tegemist võib olla kuriteoga,” sõnas Pern.
Lahtiseletatult siis – seadust pole meile vaja, meie otsustame ise, mis on rikkumine ja kas on rikkumine!
Ja muidugi ajastamine. Pole enam ammu juhus (ega üllatav), et krõbedamate, s.o poliitiliste protsesside avalikustamine ja prokuratuuri tellitud meediaspinn toimub enne mingeid valimisi koos jutuga “prokuratuur on sõltumatu”.
“Ühtlasi soovib Pern, et uurijad suudaks plaanis olevad toimingud läbi viia selliselt, et kahtlustuste esitamine võiks olla reaalne SÜGISKUUDEL, mitte talvekuudel ega järgmise aasta alguses.”
NB! Kõik prokuratuuri kritiseerijad saavad (kriminaalselt) karistada, noh, nende suhtes tekib mingi “siseveendumus”.
Kert Kingo,
EKRE poliitik
