Riigikogu liige Kert Kingo hoiab silma peal lastekaisteseaduse muutmisel käimasolevatel etappidel ning teeb ülevaate, mis seis sellega hetkel on.
Sotsiaalminister Signe Riisalo saatis 18. novembril kirjaliku vastuse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt esitatud küsimustele seoses lastekaitseseaduse muutmisega. Vastav eelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel 10. oktoobril ning selle jõustumisel saaksid karistuse aegumisel või karistuse ära kandnud pedofiilid asuda tööle lasteasutustesse.
Mäletatavasti juhtis Kingo nendele punktidele juba sotsiaalkomisjonis tähelepanu ning koos EKRE fraktsiooniga Riigikogus suudeti eelnõu lugemine katkestada.
Juba siis oli selge, et võidetud on küll „lahing“ aga mitte „sõda.“
Riisalo oma vastuskirjas toob välja: „Eelnõusse tehtavad muudatused ei luba karistatud pedofiilidel lastega töötada ka siis kui nende karistus on ära kantud ja karistusandmed kantud arhiivi. See on eluaegne keeld, mis kehtib ja eelnõuga ei muutu.“
Kert Kingo tõi 18. oktoobril punkt punkti haaval välja (Uute Uudiste artikkel 18.10.2024 „Oleme jõudnud nii kaugele, et muudetav lasteKAITSEseadus paneb lapsed hoopis suurde ohtu“), kuidas seaduse jõustudes muudatused tegelikult välja näeksid. Kordame need siinkohal üle:
„Nimelt nähakse seadusemuudatusega ette anda Sotsiaalkindlustusametile õigus tunnistada isikule kehtiva lapsega töötamise piirang kehtetuks neil isikutel, kes on kohtuotsuse kohaselt toime pannud nt järgmised kuriteod:
– seksuaalse ahistamise;
– raske tervisekahjustuse tekitamise;
– pantvangi võtmise;
– seadusliku aluseta vabaduse võtmise;
– võõra lapse hõivamise;
– lapse müümise ja ostmise;
– perekondliku kuuluvuse muutmise;
– väljapressimise.
Kõiki neid kuritegusid on pedofiilidel võimalik alaealiste laste puhul oma haiglase huvi toitmiseks toime panna.
Kui nimetatud kuritegude eest ettenähtud karistus on ära kantud ja karistus on seaduse kohaselt kustunud kantakse need andmed karistusregistri arhiivi.
Kuid karistusregistri seadusele lisatakse lause, mille kohaselt karistusregistrist päringut tehes ei kajastata vastuses nende isikute arhiveeritud karistusandmeid, kelle osas on Sotsiaalkindlustusamet tunnistanud lastega töötamise piirangu kehtetuks.
Lühidalt seletatuna tähendab see, et kui isik on toime pannud lapse suhtes seksuaalse ahistamise (mis on pedofiilide peamine tegevus), ta on selle eest saadud karistuse ära kandnud, karistus on seaduse kohaselt kustunud ning arhiivi kantud, aga talle on selle teo tõttu määratud lastega töötamise keeld, siis edaspidi saab Sotsiaalkindlustusamet selle keelu kehtetuks tunnistada ja selle isiku karistusandmed kustutatakse registri arhiivist.
Enam ei jää ühtegi märget pedofiilist isiku varasema teo kohta!
Selline muudatus on peidetud eelnõus ühele paragrahvile lisatavate lõigete ühe alapunktina, mille sõnastus on järgmine:
(6) Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks, kui taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel:
3) oleks kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
Ja siis on eelnõusse lisatud karistusregistri muudatus, milles lisatakse paragrahvile, mis sätestab õigust saada andmeid registri arhiivist, üks lause – „Vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse.”“
Kingo ennustas juba toona, et Sotsiaalministeerium ja koalitsioon valmistuvad nö musta valgeks rääkima.
Riisalo oma (18.11) kirjalikus vastuses just seda teebki, nimetades eelnõuga tehtavaid muudatusi „tehnilisteks“, mis täpsustavad ainult neid toiminguid, mida Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium ja karistusregister teevad piirangu ümberhindamisel ja nende andmete kuvamisel päringu tegijale.
Veel on kirjas: „Lisatavad sätted tagavad, et piirangu ümberhindamisel taotlevatel isikutel, kelle taotlust ei rahuldata(!), oleks vähem võimalusi vaidlustada neile ebasobiv otsus menetluslike küsimuste tõttu.“
Tekib küsimus, kui kehtivate seadustega on pedofiilidel eluaegne keeld töötada lastega, siis miks on vaja toimivat piirangut ümber vaadata? Ja veel tekstis olev sõnastus „kelle taotlust ei rahuldata“ – luuakse siis ikkagi võimalus, et mõningatel puhkudel pedofiilide taotlus rahuldatakse, hinnatakse ümber?
Järgmiseks toob minister välja: „LasteKS § 20 lõike 4 lisamine seadusesse oli vajalik, et välistada eluaegset lastega töötamise piirangut sisaldavate LasteKS § 20 lõigete 1 ja 1 prim PÕHISEADUSEVASTASUS. Olukordades, kus isiku poolt toimepandud kuritegu on tema tööle kandideerimise ajaks DEKRIMINALISEERITUD (nt seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmisega seotud muudatused erinevates karistusseadustiku koosseisudes või õiguslik olukord on muul viisil muutunud, mistõttu EI PRUUGI ISIKU SUHTES KEHTIV ELUAEGNE LASTEGA TÖÖTAMISE PIIRANG ENAM PÕHJENDATUD OLLA! Ilma ümberhindamisevõimaluseta tähendaks aga seesugune piirang põhiseadusevastasust.“
Ehk siis, tuleme ministri kirja alguse juurde tagasi – pedofiilidel on eluaegne keeld töötada lasteasutustes ja küllaltki lühikese kirja lõpus jõutakse järeldusele, et tegelikult on tarvis võimalust keelde ümber vaadata, sest need võivad olla põhiseaduse vastased.
Kert Kingo kommenteerib Riisalo tegevust, et see on ministeeriumitel tüüpiline koostada eelnõu, kuhu peidetakse segase sõnastuse sisse sõna otseses mõttes erilised võikused ning tehtu välja tulles üritatakse näidata tõe paljastajaid ebakompetentsetena, kes asjast valesti aru saanud.
Ei! Siin ei ole mitte millestki valesti aru saada – Sotsiaalministeerium jätkuvalt üritab luua pedofiilidele tingimusi, et need saaksid imbuda lastega seotud valdkondadesse.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme on ütelnud: „Rahvas, kes ei taha, ei oska või ei suuda kaitsta oma lapsi pervertide eest, on hukule määratud.“ Ja praegu tundub küll, et kurss hukule on võetud valitsuse tasandil.
Siinkohal on asjakohane tuua välja, et Eestis on igal aastal menetluses üle 600 laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumi. Nende laste elu on tehtud katki, enne kui see alatagi on jõudnud.
Paneme siia kõrvale, et meil sünnib aastas vaid veidi üle 3000 lapse!
Me peaksime tegema kõik endast oleneva, et pedofiilide karistusi märkimisväärselt karmistada, ometi liigume me vastupidises suunas.
Kert Kingo päris oma kirjas sotsiaalministrilt ka selle kohta, kes olid ministeeriumis need ametnikud, kes lastekaitseseaduse muutmise eelnõu koostasid ning lapsi ohustavad punktid sellesse lisasid. Sellele vastas Riisalo: „Eelnõud töötatakse alati välja ametnike koostöös ning lõpptulemus on ministeeriumi ühtne nägemus, mistõttu ei saa ühegi konkreetse sätte kohta öelda, milline konkreetne ametnik selle eelnõusse lisas.“
Selle vastusega võib nõustuda – eelnõud ja seadused, mis ministeeriumis koostatakse on vastava ministri, antud juhul siis Signe Riisalo nägu.
