11. juunil toimunud Arenguseire Keskuse konverentsil “Milline on kohalike avalike teenuste tulevik Eestis?” tõdeti, et väljapoolt Tartu ja Harjumaad väheneb rahvastik järgneva 25 aasta jooksul 15-20%. Kooliealiste puhul isegi kuni 30% võrra.
Seetõttu tuleks “paindlikumalt” ja väiksemate kuludega hakata pakkuma ka avalikke teenuseid. Tõepoolest, see Riigikogu juures tegutsev mõttekoda ongi andmas soovitusi, kuidas Eesti vabariigis hakata lihtsalt nö “otsi kokku tõmbama”. Selle asemel, et keskenduda sellele, kuidas oleks võimalik rahvastiku negatiivne trend positiivseks muuta.
Avaldasin 10. juulil “Sakalas” ilmunud arvamusartiklis kahtlust, kas Viljandi vallas kasutatakse avalikku raha ikka parimal viisil. See tekitas teatavat reaktsiooni, et justkui tavakodanik ei tohiks juhtida tähelepanu asjaoludele, mis on vallas tema meelest valesti. Kindlasti ei soovinud ma jätta ka muljet, et kõik siin ilmas on valesti nagu väideti 21. juuni ajalehes. Kinnitan, et Viljandi vallas on väga palju asju hästi. Kas oleme aga olukorras, et midagi enam paremini teha ei saa? Ei ole nii, sest nagu Eesti riigis, nii ka Viljandi vallas on pikaajalise trendi nimetuseks hääbumine. Seetõttu ei peaks ükski vallakodaniku kriitiline märkus või ettepanek mõjuma valuliselt ning kaasarääkimine valla positiivse arengu teemal ei saa olla ainult poliitikute privileeg.
Kahtlused raha kasutamise otstarbekuses tekivad, kui võrrelda valla arengukava, reaalsete ja pikaajaliste trendidega vallas. Või näiteks igapäevase sõidukogemuse põhjal auklikel teedel. Samuti ka kohtumistel võlanõustajana probleemide käes vaevlevate inimestega. Näen kõrvalt väga paljude keerulist olukorda, mis poliitikuteni enamasti ei paista. Kus inimesed oma sissetulekutega ei tule enam toime ja seda tihti ka väikeste laste kõrvalt. Paljud ebanormaalsed asjad nagu auklikud teed või vaesus võivad pikaajalise eksisteerimise tulemusena hakata mõnede jaoks näima juba normaalsusena, kuid nii ei saa see kunagi olema.
Mis on need reaalsed trendid Viljandi vallas, mis ei lähe kokku arengukava eesmärkidega? Kõige suuremaks murekohaks on rahvastiku vähenemine ja vananemine. See on peamine probleem, millest saavad omakorda alguse juba kõik järgmised kitsaskohad. Olgu nendeks siis eelarve tulude vähenemine, avalike teenuste kvaliteedi langus, surve maamaksu tõstmiseks, vajalike investeeringute tegemata jätmine, vaesuse kasv, hoolimatus üksteise suhtes ning ka perede lagunemine. Samuti ei ole kuritegevuse põhjus ju mitte niivõrd adrenaliini tekitamise soov, kui ikkagi poliitikute halb töö.
Me ei ehita infrastruktuuri, ei arenda kultuuri, või ei kaitse keskkonda lihtsalt niisama. Seda kõike tehakse ainult inimeste jaoks. Kui vallas aga rahvastik hoolimata ilusatest plaanidest järjekindlast väheneb, siis on mingid tegevused selle arengukava põhjal tehtud kas valesti, või tehakse neid tegevusi pealiskaudselt. Arengukava puhul ei saa eesmärgiks olla põhjalik dokument ise, vaid ikkagi tegevused, mis ka reaalselt tagavad rahva arvu suurenemise ning valla arengu.
Kui valitsuse tasandil ongi võibolla lepitud Eesti riigi hääbumisega, siis kohalikud omavalitsused ei peaks laskma asjadel kulgeda koos üldiste trendidega. Sealhulgas ka trendidega suhtumises maksuraha kasutamisse. Miks Viljandi vallas ei võiks konservatiivsed jõud olla kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ning teha koostööd? Häid eelnõusid ei pea tagasi lükkama ainuüksi põhjusel, et nende esitajaks on “vale” erakond. Nii juhtus näiteks märtsi volikogu istungil sünnitoetuste tõstmise ettepanekuga. Põhjendusi selle eelnõu tagasilükkamiseks istungil ei kõlanud, kuid siiski hääletati see maha.
Olen veendunud, et reaalseid tulemusi hakkavad valijad hindama ka ilma pidulike avamistseremooniate, ilutulestiku või valla arengukavas mainitud mainekujundamise programmita.
Millised võiksid olla lahendused? Elanike siiakolimise soovi peamisteks eeldusteks on eluase ning elukeskkond. Arengukavas on küll välja toodud elamupiirkondade arendamise meede. Kuid kas ei võiks eesmärgi viia konkreetsemaks? Näiteks konkreetne eluruumide või elanike arv mingi kindla ajaperioodi jooksul?
Arengukavas on küll märgitud kergliiklusteed arendamine, kuid kas ei võiks see olla ambitsioonikam, et kogu valda hõlmavat kergliiklusteede võrgustikku ei peaks inimesed ootama veel aastakümneid. Seame näiteks lähima paari aasta eesmärgiks kuni 20 km linna piirist igasse suunda. Või siis suurema alevikuni.
Reformierakonna poolt juhitava valitsuskoalitsiooni saamatu fiskaalpoliitika on tänaseks viinud suure hulga Eesti inimestest vaesusesse. Kas Viljandi vald ei võiks siin näidata eeskuju ja proovida ujuda vastuvoolu? Seame noorte perede meelitamisel eesmärgiks, et sünnitoetused on kõrgeimad siinse piirkonna naaberomavalitsustest ning neid hakatakse indekseerima vastavalt elukallidusele.
Samuti võiks Viljandi vallas kriitiliselt üle vaadata vallavalitsuse struktuuri ja jooksvad kulud, et selle arvelt korrigeerida haridustöötajate palgataseme alumist otsa parema haridusteenuse pakkumiseks?
Miks mitte minna veelgi innovaatilisemaks. Viljandi valla arengukavas tõdetakse, et meil on noorte langus suurem, kui Eestis keskmiselt. Kui ka riigi tasemel ei soovita selle probleemiga tegeleda, siis mis oleks, kui Viljandi vald näitab omalt poolt uutmoodi suhtumist? Seame vanemate maksukoormuse sõltuvusse laste arvu pealt. Näiteks viljandi valda sissekirjutatud 4-5 lapsega peres makstakse ühele vanemale tagasi tulumaksu osa, mis on laekunud omavalitusele. Alates kuuendast lapselt makstakse aga tagasi tulumaksu osa mõlemale vanemale. Selline lahendus ei keskenduks mitte lihtsalt niivõrde toetuste maksmisele ja eelarve survestamisele, kuivõrd motiveeriks just kõrgepalgalisi valda kolima ning vallas elukeskkonna muutmisele kaasa aitama.
Kust leida raha?
Raha leidmiseks on alati ainult kaks võimalust. Kas suurendada tulusid, või vähendada kulusid. Tegelikult on ju ka lõppeesmärk, ehk vallarahva arvu suurendamine, iseenesest tuluprojekt.
Olen kindel, kulupoolelt on võimalik leida võimalusi, kui vaadata kriitilisema pilguga üle investeeringud ning tõsta hangete läbipaistvust. Suurendada tähelepanu struktuurifondi vahendite leidmiseks ning kaasrahastusega projektide otsimiseks. Näiteks oleks ju kergliiklusteede võrgustil samamoodi kasulik ka linna elanilkele. Miks ei võiks seda projekti alustada ühiselt linnaga?
Lisaks proovida veelgi leida võimalusi kokkuhoiuks, kui vaadata kriitiliselt üle vallavalitsuse struktuur ning jooksvad kulud. Kaaluda kas, teenust peab ikka sisse ostma juhul, kui vallas on niikuinii palgal vastava ala spetsialist.
Lihtne on leida vabandusi, miks ei saa. Prooviks aga keskendude võimaluste otsimisele. Mis sellest, kui mõned neist võivad esmapilgul tunduda ehmatavad. Valla tulud hakkavad suurenema, kui siia lisandub uusi maksumaksjaid. Kui rahvastik aga endiselt väheneb, siis ei aita lõpuks enam ka maksude tõstmine.
Urmet Elmaste, EKRE
