Maailmas on juba juba enam kui sada aastat elektrit peetud arengu tunnuseks – kaasaegne globalistlik maailm peab aga selleks elektri võimalikult kehva kättesaadavust, mida üritatakse teha läbi ülikalli elektripakkumise.
Eestil oli oma odav põlevkivienergeetika, aga rohepööre andis meile ülikalli börsielektri, mis sõltub mitte oma võimalustest, vaid naabrite juures toimuvast. Samuti mõjutab elektrihinda ja -kättesaadavust üleminek ääretult ebastabiilsele tuule- ja päikeseenergiale.
ERR vahendab: “Sel nädalal oli elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas elektri hind viimase kahe kuu kõrgeim; terve aasta jooksul on olnud kõrgema hinnaga nädalaid ainult kaks.
Selle nädala keskmine elektrihind oli Eestis 124,64 eurot megavatt-tunnist, näiteks eelmisel nädalal oli keskmiseks hinnaks 91,9 eurot.Viimati oli Eestis kõrgem nädala keskmine oktoobri esimesel nädalal, kui elektri hinnaks oli 131,19 eurot megavatt-tunnist. Vaid ühe korra veel, aasta esimesel nädalal, oli hind veelgi kõrgem, 242,52 eurot.
Sel nädalal tõusid elektri hind tunniti väga kõrgele, näiteks neljapäeval oli tipptunnil hinnaks 542 eurot.
Kõrge hinna põhjuseks toodi sel nädalal elektriühenduste ja Auvere jaama hooldustööd ning ka tuulevaikne ilm Saksamaal, mistõttu on ka tavapäraselt odavama elektriga Rootsis hind kõrgem.”
Nordpool, Olkiluoto ja Auvere remont, katkine Estlink ja tuulevaikus on juba sõnaühendid, mis tähendavad kullakallist elektrit. Kindlasti tuleb järgmine mats siis, kui Eesti ühendatakse lahti Venemaa energiasüsteemist ja meie selle kinni maksame.
Uued Uudised
