Läänemaailmas pole enam klassikalist liberalismi, see, mida meile pakutakse, on uusmarksismist nakatunud ersatsliberalism. Aga nagu vasakpoolsusele omane, osatakse seda võrdsus- ja muude pealtnäha ilusate loosungite all rumalatele edukalt maha müüa. Marksistid oskavad oma narratiivi kehtestada.
Viimase laulu- ja tantsupeo ajal oli üsna tunnetatav juba pikemat aega eestlastele peale surutav enesehäbenemine, mida serveeritakse umbes nii, et ei ole ilus oma rahvuslusse sulguda, kõike tuleb maailmaga jagada, võõrad rahvad ja kultuurid tuleb kaasa tõmmata, vaat siis on see õige eesti asi. Puhast eestlaste poolt eestlaste seas edasiviidavat kultuurilist järjepidavust kujutatakse patuna, eestluses peaks olema ka Aafrikat, Araabiat, Ukrainat jne.
Meil ei peeta loomulikuks isegi enam seda, et üks rahvas tahaks elada omakeelses ja -kultuurilises keskkonnas, ikka nõutakse, et seda peab jagama tulijatega kõigist ilmakaartest. Ja inimesed lähevad sellega kaasa, nad hakkavad häbenema sedagi, et neile ei meeldi naaberkorterist Moskva raadiot kuulda või koridoris lärmakaid aafriklasi kohata.
Me oleme omaks võtnud marksistliku narratiivi, et ksenofoobia, mida serveeritakse kui võõraviha, kuid mis on tegelikult võõrahirm, on midagi halba. Tegelikult on ksenofoobia õige asi, läbi ajaloo on võõrad tulnud tule ja mõõgaga meie loodud väärtusi ära võtma. Praegugi märatsevad Vene naabrid Ukrainas, aseri naabrid võtsid armeenlastelt ära nende põlise ala Artsahhi, Süürias kaklevad beduiininaabrid druusinaabritega – tänases maailm on võõrahirm ja isegi -viha pigem ellujäämisoskus ja -nõue.
Kümmekond aastat tagasi algas Eesti homoseksualismi võidukäik. Siis räägiti, et homoseksuaalseid inimesi koos nendega, kel on selleks kalduvused, on umbes 5 protsenti inimkonnast. Tänaseks on need 5% kehtestanud oma agenda sel moel, et ülejäänud 95% on selle omaks võtnud (või sunnitud omaks võtma). See on ju meeletu edulugu, panna inimesed marginaalse vähemuse agressiivset agendat edasi kandma!
Ja seejuures oleme me maha salanud sellise väärika, haruldase ja inimkonda edasi viiva nähtuse nagu mehe ja naise suhtel põhinev lastega pere. Olgem ausad, meid on pandud juba pereväärtusi häbenema ja lastesaamisest hoiduma, samas loodete hävitamine on “igati OK”. Me ei näe, kuidas me oleme deemonite embusesse sattunud.
Nii homoseksualismi ja sooideoloogia kui ka massimigratsiooni taga on uusmarksistlikud jõud. Kunagi kaitsesid nad võrdsust proletariaadi baasil, nõudes, et maailma peavad valitsema need, kes oma kätega tööd teevad. Maailma arenedes aga tekkis olukord, kus töölisklass polnud enam see, kel pole midagi peale ahelate kaotada, vaid nad said osaks heaoluühiskonnaks – ja pettunud uusmarksistid valisid uuteks kaitsealusteks naised, vähemused ja migrandid, kelles said etturid ideoloogilisel malelaual.
Uusmarksistid on monopoliseerinud kõik inimliku: armastuse, seksuaalsuse, empaatia, võrdsuse, kaasatuse… Kuna nad lähtuvad headuse positsioonilt (“Mis saab teil olla teiste armastuse vastu?”), siis on nad endaga kaasa tõmmanud palju inimesi, eriti aga noored, kellest kasvatatakse ajapikku revolutsioonisõdurid (“Vihaõhutajaid tuleb rangelt karistada!”). See aga lõpeb vereojades, nagu igas marksistlikus ühiskonnas.
Kuna vasakpoolsuse aluseks on sotsialistlik põhimõte, et inimene ei pea midagi omama ja see on hea, parempoolsus aga tugineb kapitalismile, kus võrdsust olla ei saagi, siis lähevad head inimesed saatanliku kommunismiideega meelsamini kaasa. Seda kasutab uusmarksism ära kõigis oma tegemistes.
Nii võtavadki inimesed üle kõik narratiivid, mida vasakpoolsed oskuslikult juba pikemalt meile pähe määrivad. Me häbeneme juba eestlust ja laseme siia võõraid, kes sageli tulevadki meie maad koloniseerima. Me oleme juba ausse tõstnud transsoolisuse ja homoseksualismi, kummardades seega elupuu kuivanud oksi. Me oleme nõustunud sellega, et oma rahvusriik on midagi kitsarinnalist, aga näe, see suur Euroopa Liit, see on vahva asi, nii suur ja mitmekesine. Ja me laseme ennast mõjutada kliimahüsteeriast, uskudes tõsiselt, et Maa süttib kohe-kohe, sest Hispaanias mõõdeti 45 kraadi sooja ja meil tuleb 27 kraadi “kuumalainet”.
Need, kelle käes on peavoolumeedia, kehtestavad oma narratiivi praktiliselt kõiges: praegu surutakse peale Kallase-Ligi mõtet, et rahvas virisevat ennast vaeseks, tegelikult olevat me väga jõukad; pähe tambitakse arusaama, et kui me ei maksa automaksu, tuleb Putin ja võtab auto ära; meid harjutatakse mõttega, et tuulikud tähendavad tasuta elektrit, kuigi tuulest ehk liikuvast õhust väljaspool on reaalne elektritootmine kallis tehniline värk ja samas tulemus on ebastabiilne…
Selle kõige kohta on üks tabav sõna: AJUPESU. Ja me laseme ennast päevast päeva mõjutada, juba sedavõrd, et varsti salgame ka iseenda maha. Eestluse ja lastesaamise ja pere oleme juba maha salanud, nüüd jääb veel üle ainult iseendale perearst Jollerilt teadvustatud eutanaasia tellida.
Uued Uudised
